Norra sõjaväejuht hoiatas Vene ohu eest | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Norra sõjaväejuhi hoiatus Vene ohu eest on tekitanud rahutust üle kogu regiooni. See tõstatab olulisi küsimusi meie riigi julgeoleku ja suhete kohta meie idanaabriga. Võttes arvesse Venemaa agressiivset käitumist viimastel aastatel, on see hoiatus väga oluline. Eesti on alati seisnud tugeva ja ühtse Euroopa Liidu ning NATO liikmena, seega on oluline olla teadlik meie piirkonna julgeolekuolukorrast. See teema on oluline mitte ainult meie riigile, vaid ka kogu Euroopale.

Norral on vaid paar aastat aega, et ehitada üles kaitse, mis suudab paremini vastu seista Venemaa kasvavale agressiivsusele, ütleb Norra kaitseväe juhataja Eirik Kristoffersen.

“Praegune võimaluste aken jääb avatuks üheks-kaheks, võib-olla kolmeks aastaks ja selle jooksul me peame veelgi rohkem investeerima oma kaitsesse,” vahendas Kristofferseni sõnu väljaanne Dagbladet.

“Me ei tea, mis saab Venemaast kolme aasta pärast. Meile on oluline valmistada ette tugev riigikaitse, et olla valmis vastasseisuks ebakindla ja ettearvamatu maailmaga,” lisas Norra kaitseväe juhataja.

Kristoffersen juhtis ka tähelepanu sellele, et Venemaa on suutnud oma sõjalisi varusid taastada oodatust palju kiiremini. Viimasel ajal on Venemaa läinud üle sõjamajandusele, kus relvatehased töötavad ööpäevaringselt.

“Venemaa on tootmist oluliselt suurendanud. Nad teevad koostööd selliste riikidega nagu Iraan ja Põhja-Korea, mis tähendab, et Venemaa suudab oma varusid kiiremini taastada, kui eelmisel aastal ette kujutasime. Seega peame kasutama aega hästi oma kaitse tugevdamiseks,” ütles Kristoffersen.

Norra sõjaväejuht tunnistas, et samal ajal vähendab Ukrainas jätkuv sõda nii Norra kui ka teiste Euroopa riikide relvavarusid, kuna nendest saadetakse abi Vene agressiooni tõrjuvale Ukrainale. See paneb ka tema riigi dilemma ette, tunnistas Kristoffersen.

“Samas on väga oluline, et toetaksime Ukrainat sellega, mida ta vajab, nii kaua, kuni ta võidab. Ja tundub, et see võtab veel mõnda aega,” tõdes ta.

Kristoffersen rõhutas siiski, et Norra kaalub oma relvaabi väga ratsionaalselt: “Kui rünnaku oht Norrale oleks praegu otsene, siis poleks me saanud nii palju relvi anda. Kuid see pole nii.”

Aga kui see sõda on läbi, ei tea keegi, milline on Putini järgmine samm, märkis Kristoffersen.

Dagbladet tõi ka esile, et teine võimalik riigipea, keda läänes kahtlustava pilguga jälgitakse, on Donald Trump Ameerika Ühendriikides. Paljud arvavad, et kui ta sügisel uuesti presidendiks valitakse, võib see kujutada ohtu nii Euroopale kui NATO-le.

Kristoffersen aga selle pärast nii palju ei muretse. Trump kritiseeris eelkõige seda, et erinevad Euroopa riigid ei kuluta piisavalt kaitsele. Kuid olukord on praegu, 2024. aastal, hoopis teine ​​kui 2016. või 2020. aastal, viitas ta. “Ja oluline on ka see, et maailmas, kus me praegu elame, on USA huvides tugev NATO. Ma arvan, et Trump mõistab seda,” ütles ta.

Kommenteerides NATO sõjalise komitee juhi, admiral Rob Baueri eelmisel nädalal öeldut, et kõik alliansi liikmed peavad olema sõjaks valmis, ütles Kristoffersen: “Konkreetselt Norra jaoks tähendab see seda, et peame NATO plaanid sisuga täitma ja tagama vajaliku võimekuse. NATO jaoks on praegu väljakutse see, et siin on lünki.”

“Norra jaoks tähendab see nagu paljude teiste NATO riikide jaoks, et õhukaitsesse tuleb rohkem investeerida. See tähendab ka seda, et meil peab olema laos rohkem  nii laskemoona kui ka varuosade osas.”

Kristoffersen ütles ka, et nõustub täielikult oma Rootsi kolleegi, sealse kaitseväe ülemjuhataja Mikael Bydéniga, kes palus hiljuti kõigil rootslastel sõjaks valmis olla.

“Me räägime samadest asjadest, mina ja Byden. Norra elanikkond peaks mõtlema enda valmisolekule, millest tegelikult rääkis ka Bydén. Soovitame kõigil olla valmis ise vähemalt kolm päeva toime tulema. Ja soovitame seda perioodi ka suurendada, kui olete väga haavatavas olukorras,” ütles Kristoffersen.

In conclusion, the warning issued by the Norwegian military chief about the potential threat from Russia is a matter of concern for Estonia and the entire Baltic region. It highlights the ongoing tensions and security challenges posed by Russia’s military activities near our borders. It is imperative for Estonia to remain vigilant, strengthen its defense capabilities, and continue collaborating with NATO and other allies to ensure the security and stability of the region. This warning serves as a reminder of the importance of maintaining a strong and united front against any potential aggression or destabilizing actions from Russia.