NATO peasekretäriks pürgiv Karinš vaatab ka eurokomisjoni suunas | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on palju kõneainet pakkunud teema NATO peasekretäri kohast ning selles osas on tõusnud esile Läti peaminister Krisjanis Karinš. Karinš on väljendanud oma soovi pürgida NATO peasekretäri ametikohale ning samuti vaatab ta ka Euroopa Komisjoni suunas. See teema on tekitanud palju elevust ja spekulatsioone Euroopa poliitika ringkondades ning pakub kindlasti palju mõtteainet ka siinsele publikule. Jääme huviga jälgima, kuidas see olukord areneb ja millised on selle mõjud Euroopa julgeolekule.

Läti välisminister Krišjanis Karinš ütles, et kui ta ei saa NATO peasekretäriks, siis võib ta pretendeerida Euroopa Liidu (EL) voliniku kohale.

2009. aastal valiti Karinš Euroopa Parlamenti. Hiljem naasis Karinš kodumaale ning ta oli aastatel 2019–2023 Läti peaminister. 

Karinš astus peaministri ametikohalt tagasi mullu augustis ning ta oli tagasiastumise hetkel kõige pikemat aega ametis olnud Läti peaminister pärast riigi iseseisvuse taastamist. Seejärel sai temast Läti välisminister. Hiljuti avaldas ta soovi saada NATO peasekretäriks. 

Karinš ütles Läti meediale, et kui teda ei valita NATO peasekretäriks, siis ta ei välista Brüsselisse naasmist. Seekord pretendeeriks ta aga Euroopa Liidu (EL) voliniku kohale, vahendas LSM. 

“Kes teab, mida homne päev toob,” rääkis Karinš.

Peasekretäri valimine nõuab kõigi NATO liikmesriikide heakskiitu, kuid kõige kaalukam on USA kui kaitsealliansi suurima riigikaitsesse panustaja sõna. Veel pole selge, keda Washington järgmise NATO peasekretärina näha soovib. 

NATO järgmiseks juhiks tahab saada ka Hollandi peaminister Mark Rutte. Ühe võimaliku kandidaadina on välja käidud ka Taani peaministri Mette Frederikseni nimi. Frederiksen pole samas öelnud, et plaanib Taani eesotsast ära tulla.

NATO peasekretäri ametikoht vabaneb oktoobris, kui lõpeb praeguse peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaeg. Endisest Norra peaministrist Stoltenberg on pidanud kaitsealliansi juhi kohta alates 2014. aastast. Nii 2022. kui 2023. aastal pikendati Stoltenbergi ametiaega ühe aasta võrra Ukraina sõja tõttu.

Enne teda on alliansi tegevjuhid olnud endine Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen (2009–2014), varem Hollandi välisministrina tegutsenud Jaap de Hoop Scheffer (2004–2009), 2003. aasta detsembris kohusetäitjana itaallane Alessandro Minuto-Rizzo, ning enne teda varasem Briti kaitseminister George Robertson (1999–2003).

Kokkuvõttes võib öelda, et Läti peaministri Krišjānis Kariņši kandideerimine NATO peasekretäriks on tekitanud suurt huvi nii Eesti kui ka Euroopa Liidu poliitikaringkondades. Lisaks sellele, et Karinšil on NATO-kogemus, on tema võimalik valimine ka oluline samm Läti ja Balti regiooni tugevama esindatuse suunas rahvusvahelistes organisatsioonides. Lisaks huvitab Karinš ka eurokomisjoni suund oma poliitilistes ambitsioonides, mis näitab tema laiahaardelisust ja soovi panustada Euroopa Liidu tulevikku. Eesti jälgib huviga Kariņši edasist poliitilist tegevust ja soovib talle edu tema ambitsioonikates püüdlustes.