NATO idatiib survestab Euroopat rohkem kaitsekulutusi tegema | Välismaa

As the Baltic Sea landscape shifts beneath the radar, Estonia feels the pressure of being a front runner in regional security. NATO’s pivot to Europe means a surge of defence spending, with Estonia ready to lead the charge. As the transatlantic alliance readies its forces, the small republic on the eastern flank, proud and resilient, stands firm as a bastion of democracy amidst authoritarianism. With Russia to its east and a complex Baltic political landscape, Estonia must tighten its security belt, bolstering capabilities, and strengthening alliances to stave off the threat of encirclement.

Endine USA president Donald Trump väidab, et Euroopa ei saa loota Ameerika abile, mis teeb NATO murelikuks. Juhtivad poliitikud nagu Rishi Sunak, Kaja Kallas, Emmanuel Macron ja Olaf Scholz vaidlevad, kui palju kaitsekulutusi on vaja.

Washingtonis toimuval NATO tippkohtumisel lauale pandavale algatusele on ilmselt vastu Prantsusmaa, Saksamaa ja teised riigid, kus kahe protsendilise sihttaseme saavutamine on olnud poliitiliselt keeruline.

Eesti ja mõned naaberriigid usuvad, et nende ettepanek kogub järgmiste kuude jooksul hoogu, eriti kui Donald Trump naaseb USA-s võimule ja kordab oma väiteid, et eurooplased ei saa loota Ameerika sõjalisele toele, kui nad ei kuluta rohkem oma relvajõududele.

Täiendav tõuge saabub hiljem sel aastal, kui NATO teatab oma liikmesriikidele, mida nad peavad tegema alliansi uute kollektiivkaitse plaanide alusel, mis vormistati lõplikult eelmise aasta suvel Vilniuse tippkohtumisel.

Võib eeldada, et need miinimumvõimekuse nõuded on oluliselt suuremad kui liitlastelt praegu oodatakse.

Näiteks Saksamaal soovib NATO arvatavasti suurendada relvajõudude arvu üle 180 000 inimeselt kuni 280 000-ni ning märkimisväärseid investeeringuid varustusse.

Suurbritannia, mis tahes uus valitsus, toetab NATO sihttaseme tõstmist 2,5 protsendile SKP-st aastaks 2030 ja nõustub, et kõik liitlased peavad tulevatel aastakümnetel rohkem kulutama.

Eesti kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton ütles, et kaitsekulutuste sihttaset tuleks tõsta 2,5 või kolme protsendini SKP-st üle kogu alliansi. “Me peaksime juba nüüd alustama arutelusid kaitsekulutuste sihttaseme tõstmise üle,” ütles ta. “Arvestades, et NATO ametivõimud on hinnanud kõiki kaitsejõudude ja -võimekuste nõudeid piirkondlike plaanide alusel, ootame, et NATO-l on järgmiste kuude jooksul palju kõrgemad nõuded nendes kahes kategoorias ja nad nõuavad kõikidelt liitlastelt palju rohkem.”

Duneton tunnistas, et mõnda liitlast võib olla keeruline veenda 2,5 või kolme protsendilise sihttaseme saavutamiseks pingutama ja läbirääkimised võivad venida järgmise aastani.

Kuid ta ütles, et Rishi Sunaki hiljutine otsus tõsta Suurbritannia kaitse-eelarvet 2,5 protsendi tasemele aastaks 2030 tegi ta optimistlikuks. “Kümme päeva tagasi toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel tundsin ma, et üha rohkem kaitseministreid nõustub, et kaitsekulutusi tuleb suurendada,” ütles ta.

Diplomaadid teistest Euroopa riikidest ütlesid, et üle kogu alliansi on vajadus suuremate kaitsekulutuste järele. Vähemalt neli riiki on Eesti algatusele avatud.

Praegu aga ütlesid diplomaatilised allikad, et sihttaseme tõstmise arutamiseks on veel liiga vara, eriti arvestades ebakindlust Prantsusmaa järgmise valitsuse koosseisu osas ja Saksamaa keerulisi eelarveläbirääkimisi.

“On selge, et see on pikaajaline suund,” ütles üks allikas. “Kui arvestada, et paljud NATO liikmed kulutasid Külma sõja ajal kaitsele 3 või 4 protsenti, siis 2 protsenti tõenäoliselt ei ole piisav, kuid mõnel riigil võib selle saavutamiseks vaja minna veel mõnda välist šokki.”

“Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on toimunud suur muutus. Inimesed üle kogu Euroopa saavad aru, et olukord on muutunud ja me peame julgeolekuolukorda tõsisemalt võtma. See ei ole ainult idatiiva probleem. See mõjutab meid kõiki,” ütles ühe teise Euroopa NATO liikmesriigi kõrgem ametnik.

“Me peame veel veenma mõnda liitlast. Arvan, et peame veenduma, et kõik jõuavad 2 protsendini. Hindan Balti riikide ja Poola eeskuju, kuid arvan, et peaksime astuma samm-sammult ja veenduma, et kõik jäävad pardale ja jäävad kokku,” lisas ta.

NATO algne 2 protsendiline sihttase lepiti kokku tippkohtumisel Walesis kümme aastat tagasi vastuseks Venemaa Krimmi okupeerimisele.

Sihttase ei ole õiguslikult siduv ja aastaid oli see pigem sümboolne. Kõik muutus pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, mis ajendas paljusid riike oma kaitse-eelarveid suurendama.

Sel aastal on oodata, et 23 liikmesriiki 32-st täidavad või ületavad 2 protsendi sihttaseme, sealhulgas Suurbritannia, mis kulutas eelmisel aastal kaitsele 2,3 protsenti SKP-st.

Kuid mitmed alliansi riigid usuvad, et sihttase tuleks seada palju kõrgemale, sest nende luureagentuuride hinnangul hakkab Venemaa sõjavägi NATO-le reaalset ohtu kujutama juba järgmise kolme kuni viie aasta jooksul.

NATO diplomaadid märgivad, et Külma sõja ajal oli kaitsekulutuste tase 1960 aastatel lausa 7 protsenti.

Poola kulutab nüüd kaitsele üle 4 protsendi SKP-st ja Balti riigid kulutavad kõik üle 3 protsendi. Eestis ja Leedus on olnud üleskutseid tõsta see kuni 5 protsendini.

Teatud määral on Trumpi teise ametiaja väljavaade ajendanud sarnaseid arutelusid ka teistes Euroopa pealinnades.

Veebruaris väitis Trump, et oli ühele Euroopa liidrile öelnud, et ta julgustaks Venemaad tegema mida iganes nad tahavad NATO liikmesriikide suhtes, mis ei täida oma kaitsekulutuste kohustusi.

Ametnikud Berliinis olid tema sõnadest nii häiritud, et nad kaaluvad stsenaariume, kus Saksamaa kaitse-eelarve peaks tõusma 2 protsendilt SKP-st kuni 4 protsendini.

Duneton ütles, et Balti riigid arutavad paari idee üle, millega kriisi ajal kergendada suurte NATO vägede paigutamist idatiivale.

Liitlasvägede komandörid ütlevad, et sõjaline logistika on NATO üks suurimaid nõrkusi Euroopas, kus kehtib erinevate riikide regulatsioonide mosaiik ja probleemiks on ka usaldusväärse taristu puudus sõdurite viimiseks Hollandi või Saksamaa sadamatest Poola kaudu Balti riikidesse.

Suurbritannia testib neid süsteeme esmakordselt järgmisel aastal, kui see paigutab ajutiselt Eestisse täisbrigaadi.

2023-24 eelarveaastal kulutas Suurbritannia kaitsele 54,2 miljardit naela (63,4 miljardit eurot). Eeldatakse, et 2024-25 eelarveaastal tõuseb see 57,1 miljardini (66,8 miljardit eurot).

Euroopa Liitu ähvardab tõsine lõhe, kuna Saksamaa ja Holland vihastasid Euroopa idatiiva riike, blokeerides 50 miljardi euro suuruse kaitsefondi plaani.

Poola peaminister Donald Tusk võitleb Berliini ja teiste pealinnadega, nõudes, et EL aitaks rahastada 2,3 miljardi euro suurust arvet Poola kindlustuste eest Venemaa piiril. “Meie projekt, mida kutsutakse Idakilbiks, on koos Balti riikidega arendatav taristu, mille eesmärk on tugevdada Euroopa piiri turvalisust,” ütles ta teisipäeval Varssavis pärast kohtumist Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.

Scholz on keeldunud kasutamast EL-i ühiseid võlakirju ja vahendeid kaitseks, väites, et see rikuks Euroopa lepinguid.

Scholz ja Mark Rutte, endine Hollandi peaminister, kes võttis sel nädalal üle NATO peasekretäri ametikoha, blokeerisid EL-i vahendite kasutamise kaitseks.

Tusk ütles Ruttele, et tema seisukoht on sobimatu, kuna tema uus roll NATO juhina oleks veenda alliansi riike rohkem kaitsekulutusi tegema, samas kui Holland, mida ta juhtis viimased 14 aastat, on sõjaliste eelarvete osas väga kehv, saavutades sel aastal vaid 2 protsendilise sihttaseme.

“Poola kulutab 4 protsenti oma SKP-st, samas kui Holland suudab vaevalt 2 protsenti,” ütles Tusk, kes koos teiste Kesk-Euroopa riikidega ei olnud eriti entusiastlik Rutte NATO ametisse asumise suhtes.

Läbirääkimised olid pingelised, eriti kuna Prantsusmaa, mis tavaliselt toetab EL-i ühise rahastamise ideed, loobus toetust andmast ja võrdles uusi kindlustusi hukule määratud Maginot’ kaitseliiniga, mis ei suutnud peatada Saksa sissetungijaid 1940. aastal.

In conclusion, Estonia reiterates its strong commitment to NATO and its unwavering support for increased defense spending in Europe. As a small and vulnerable country, Estonia recognizes the vital importance of collective defense and the deterrent effect of a strong NATO alliance. Therefore, Estonia will continue to prioritize military modernization and cooperation with fellow NATO members to ensure the Alliance’s ability to effectively respond to emerging security challenges.