NATO harjutab idatiiva kiiruga kindlustamist | Välismaa

2295693hea2at24

Tervitused Eestist! NATO on viimasel ajal aktiivselt kohal idapiiril, harjutades kiiret reageerimist ning kindlustades idatiiva. Sellised tegevused on väga olulised meie regiooni stabiilsuse tagamiseks ning näitavad liitlaste pühendumust meie julgeolekule. Välismaiste liitlaste osalus nendes harjutustes on oluline samm meie piirkonna kaitsmisel ning tugevdab ühtsust NATO liikmesriikide vahel. Loodame, et sellised koostöötegevused jätkuvad ja aitavad meil veelgi paremini valmis olla võimalikeks ohtudeks meie piiridel.

Poolas toimuval õppusel harjutavad liitlased NATO idatiiva toetamist. Pärast mitmesaja kilomeetrist rännakut ületasid Briti, Saksa ja paljude teiste liitlased väed Visla jõe ning suunduvad nüüd edasi Ida-Poolasse.

NATO õppuse Steadfast Defender 24 sarnast õppust pole kaitseallianss korraldanud külma sõja lõpust saati. Sellest võtab osa 90 000 sõdurit, üle tuhande tanki ja soomuki ning üle saja laeva ja lennuki.

Suurõppus algas juba jaanuaris, esmalt harjutati vägede toomist Ameerika Ühendriikidest ja Suurbritanniast Mandri-Euroopasse. Sealt edasi harjutavad need väed idatiiva kindlustamist. Nii Norras, Eestis, Rumeenias – üldiselt kogu NATO idatiiva ulatuses. Praegu Poola õppusel Dragon 24 ületasid liitlased Visla jõe.

“Kui meie seda ei harjuta, siis me ei suuda seda teha. See on kuidas kaitset harjutatakse. Iga takistus – see on päris lai jõgi, aga see võib olla ka mäestik, või olla Läänemeri. Võib olla Eesti sood ja rabad – Kuidas me neid ületame? Peame olema kindlad, et me oleme õiges kohas õigel ajal, et kaitsta igat sentimeetrit liitlasriikide pinnast,” ütles kindralmajor Randolph Staudenraus NATO Brunnsumi ühendväejuhatusest.

Üle 300 meetri laiuse Visla jõe ületamisel oli vastus selge. Sõjaväe pioneeride praamide abil kanti üle jõe tanke ja soomukeid mitmest eri riigist. Esimesena jõudis Prantsuse praamil üle jõe Poola tank, aga poolakate järel tulid ka sakslased, britid, hispaanlased, ameeriklased ja ka üks Leedu soomustatud auto.

Loe rohkem:  Tšiili endine president hukkus helikopteriõnnetuses | Välismaa

Kapteni auastmega Saksa jalaväelane Alex räägib, et nad alustasid oma sõitu 600 kilomeetri kauguselt Saksamaalt. Suur Saksa üksus läbis vahemaa kogu oma varustusega kolme päevaga.

“Seni on kõik läinud plaani järgi. Iga kord kui me midagi sellist teeme, siis on mõned väiksed asjad, mida saab teha paremini, aga kokkuvõttes kõik läks hästi, kõik sõdurid on terved, rõõmsad ja enamik ootab huviga, mis nüüd juhtub,” rääkis Alex.

See jõeületus tehti lippude lehvimisel, poolakad korraldasid mitmed kopterite ja hävitajate ülelennud. Sadade maailma ajakirjanike kaamerate ja silmade ees nägi see välja nagu paraad. Kuid ka see on osa eesmärgist. NATO näitab musklit – suurõppusega üritab NATO näidata, et lubadus kaitsta igat sentimeetrit on raudkindel. See on Madridi ja Vilniuse tippkohtumistel sõlmitud kokkulepete tulemus.

Üks tähtsaim üksus, kes praegu Poolas harjutab on VJTF ehk NATO kiirreageerimisüksus. Praegu juhivad seda britid, brigaad mis teises maailmasõjas sai hüüdnime kõrberotid. Põhja-Aafrikas saavutatud võitudele viitavat nime kannavad nad seni uhkusega ja kõrberottide ülem brigaadikindral Guy Foden rõhutab, et ülejäänud õppus paraadi ei meenuta.

“Kõrberotid ja kogu kiirreageerimis üksus teeb praegu rasket tööd, elame metsades puude vahel ja võitleme. Me anname endast parima, et kasutada parimalt kõiki NATO võimeid – Poola tanke, Hispaania soomusjalaväge ja tanke, Türgi luurajaid. Me toome selle kõik kokku,” sõnas Foden.

Edasi suunduvadki jõe ületanud üksused Ida-Poola harjutusväljadele, kus saab harjutada ka päris mürskude ja padrunitega.

Kokkuvõttes võib öelda, et NATO kiire kindlustamisharjutus idapiiril on oluline samm Eesti ja teiste Balti riikide julgeoleku tagamisel. Sellised õppused aitavad tõsta liitlaste valmidust ja reageerimiskiirust võimalikele ohtudele. Samuti aitab see tugevdada transatlantilist solidaarsust ja näidata Venemaale, et NATO on valmis kaitseks igal ajal. Eesti panustab aktiivselt ühisesse kaitsejõusse ning sellised harjutused aitavad meil paremini valmistuda võimalikeks ohuolukordadeks. On oluline jätkata selliste õppuste korraldamist ja koostöö tugevdamist NATO liitlastega.

Loe rohkem:  Soome presidendivalimised võitis Alexander Stubb | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga