NATO Euroopa riikidel jääb kaitsekulutuste eesmärgist puudu 56 miljardit eurot | Välismaa

Eestis ja teistes NATO Euroopa riikides on jätkuvalt suured puudujäägid kaitsekulutuste osas. Selgub, et kokku jääb Euroopa liitlastel täitmata 56 miljardi euro väärtuses kohustusi. See tähendab, et meie riigid ei suuda täielikult vastata kaitseotstarbeliste kulutuste eesmärkidele, mis on oluline osa liitlaste vastastikusest abistamise dogmast. Olukord nõuab kiiret tegutsemist ja tihedamat koostööd, et tagada meie riikide ja kodanike turvalisus ning kaitsta meie ühised huvid.

NATO liikmed leppisid omavahel 10 aastat tagasi kokku, et riigikaitsele tuleb kulutada vähemalt kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Kaitsealliansi Euroopas asuvatel liikmetel jäi eelmisel aastal selle eesmärgi saavutamisest kollektiivselt puudu 56 miljardit eurot. Samas vähenes puudujääk 10 aastaga poole võrra.

Ühtlasi selgus Saksa majandusinstituudi Ifo väljaande Financial Times tellimusel tehtud uurimusest, et paljud riigid, millel jääb eesmärgi täitmisest enim puudu, seisavad silmitsi kehva rahandusliku seisuga, omades Euroopa suurimat võlakoormust ja eelarvepuudujääki.

Enim jäi eesmärgi täitmisest puudu Saksamaal, mis kulutas eelmisel aastal 14 miljardit eurot vähem, kui kahe protsendi eesmärgi täitmiseks oli vaja. Samas lubab Berliin eesmärgi sel aastal täita.

Järgmistena on kaitsekulutuste poolest maha jäänud liikmesriikide pingereas Hispaania 11 miljardi euroga, Itaalia 10,8 miljardi euroga ja Belgia 4,6 miljardi euroga. Itaalial oli ühtlasi üks suurimaid eelarvepuudujääke Euroopa Liidus, mis püsis 7,2 protsendi tasemel. Itaalia võla teenindamise kulud kasvavad sel aastal aga üheksa protsendini valitsuse tuludest.

“Kõrge võlakoormuse ja intressikuludega riikidel pole palju ruumi võla suurendamiseks, seega ainus realistlik viis [tõsta riigikaitsekulutusi] on vähendada kulutusi muudes valdkondades. See pole lihtne, nägu nägime, kui Saksamaa püüdis vähendada sihtotstarbelise diisli hüvitist ja põllumehed asusid meelt avaldama,” ütles Ifo ökonomist Marcel Schlepper.

Eelmisel aastal moodustasid kaks kolmandikku NATO kaitsekuludest USA kulud. EL-i liikmetest NATO riigid kulutasid ainult 361 miljardit eurot kogu alliansi riigikaitsele kulutatud 1,2 triljonist eurost.

Uued EL eelarvereeglid, mis hakkavad kehtima alates järgmisest aastast, tähendavad liikmesriikide eelarvekulutuste vähendamise vajadust. Rohkem kui 10 EL-i riiki rikub prognooside kohaselt reeglit, mille järgi ei tohi eelarvepuudujääk ületada kolme protsenti SKP-st.

Kuigi reeglite rikkumine võib tähendada liikmesriikidele ettekirjutusi Euroopa Komisjonilt, suutsid Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Itaalia eelmise aasta lõpus peetud läbirääkimiste käigus jõuda teiste liikmesriikide ja komisjoniga kokkuleppele, mille järgi võib rakendada erandeid eelarvereeglitest riigikaitsekulutuste puhul. Komisjon saab võtta kaitsekulutusi arvesse liikmesriigile ettekirjutusi tehes.

Poola puhul, mis kavatseb käesoleval aastal kulutada üle nelja protsendi SKP-st riigikaitsele ja tõenäoliselt rikkuda EL-i rahandusreegleid, saab loota seetõttu komisjoni mõistvale suhtumisele.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles eelmise nädala neljapäeval, et kaks kolmandikku NATO liikmetest kavatseb täita kahe protsendi eesmärgi, samas kui 2014. aastal, kui antud eesmärgis lepiti kokku, täitis selle ainult kolm liikmesriiki.

Itaalia rahandusministeeriumi endise ametniku Lorenzo Codogno sõnul oleks Itaalial keeruline saavutada NATO kaitsekulutuste eesmärki juhul, kui ei oleks erandeid eelarvereeglite sees või võetaks kasutusele EL-i rahastust.

Euroala kaitsekulutuste tase kasvab viie 2026. aastaks võrreldes 2021. aastaga enam kui kaks korda: 150 miljardi asemel kavatsevad euroala riigid kulutada riigikaitsele 320 miljardit eurot, kirjutas mõttekoda Pantheon Macroeconomics. See peaks aitama suurendama majanduskasvu 0,2 kuni 0,3 protsendi võrra.

Kui jätta kõrvale seitse EL-i liikmesriiki, mis lubavad täita kahe protsendi eesmärki sel aastal, väheneb Ifo väljaarvutatud riigikaitsekuulutuste puudujääk 35 miljardile eurole.

“Me liigume õiges suunas, kuid liiga aeglaselt ja liiga hilja,” ütles Poola välisminister Radoslaw Sikorski reedel, viidates asjaolule, et Vene kaitsekulud kasvavad sel aastal seitsme protsendini SKP-st.

“Venemaa läks juba sõjamajandusele. Euroopa majandustel on vaja üle minna vähemalt kriisimajandusele,” lisas Sikorski.

Kokkuvõttes näitab see artikkel, et NATO Euroopa riikidel on puudu oluline summa kaitsekulutustest, mis on vajalik nende kaitsevõime tugevdamiseks. See teeb selgeks, et me peame jätkuvalt investeerima kaitsevaldkonda, et tagada meie turvalisus ja kaitsta meie vabadusi. On oluline, et riigid täidaksid oma kohustused ja paneksid rohkem rõhku kaitsekulutuste suurendamisele, et kindlustada NATO tugevus ja solidaarsus kõigi liikmesriikide seas. Turvalisuse tagamine nõuab pidevat ressursside investeerimist ning ainult läbi koostöö saame säilitada stabiilsuse ja rahu meie regioonis.