Narva volikogu ei taotle veel eestikeelsele õppele ülemineku ajapikendust | Eesti

Tere tulemast Narva! Narva City Council has recently made a decision not to seek an extension for the transition to Estonian-language education in the city’s schools, sparking debate and controversy. This move has raised questions about the future of language education in Narva and its implications for the local community. The decision has divided opinions and ignited discussions about the importance of language integration in Estonia. As the city continues to navigate through these changes, the impact on education and language rights in Narva remains a crucial and ongoing topic of interest.

Narva volikogu arutab neljapäeval eestikeelsele õppele üleminekuga seotud küsimusi, kuid ajapikendust taotlema veel ei hakata. Küll aga võib linn seda taotleda märtsis.

Narva linnavolikogust saadetakse neljapäeval valitsusele kolm taotlust. Kaks puudutavad hariduslike erivajadustega lapsi koolides ja lasteaedades, kellele küsitakse eestikeelsele õppele üleminekul leevendust ja võimalust järgmise õppeaasta jooksul osaliselt vene keeles õppida. Seadus seda ei välista. Kolmanda taotlusega küsitakse venekeelseks õppeks luba põhikooli klassides, mis tuleval aastal eesti keelele üle ei lähe. Ka selle protseduuri on seadusandja ette näinud. 

Eestikeelsele õppele ülemineku ajapikendust küsida ei ole veel plaanis. Volikogu fraktsiooni Narva esimehe, keskerakondlase Aleksei Jevgrafovi sõnul polnud ka sellist kavatsust,  kuid teema juurde tullakse tagasi märtsi algul, kui linnavalitsuses valmib järjekordne ülevaade õpetajate vajadusest.

“Ja kui selgub, et probleem on tõsine ja me võime kokku puutuda sellega, et klassides on õpetajaid puudu, siis me võime pakkuda alternatiivina lubada veel aasta õpetajatele sooritada eksameid. Aga me ei seisa vastu ega takista valitsusele ja ministeeriumile. Mõtleme sellele, et see üleminek peab olema reaalsus, aga mitte nii, et meie lapsed kannatavad sellest,” rääkis Jevgrafov.

Õpetajate nappus kummitab eelkõige lasteaedu, mis kõik korraga sügisel eestikeelsele õppele üle lähevad. Samas, nagu kinnitab Narva volikogu fraktsiooni Respekt liige Katri Raik, on sobiva kvalifikatsiooniga õpetajad Narvas täitsa olemas.

“Meil on Narvas 113 õpetajat, kes ei tööta koolis, kellel on õpetaja ettevalmistus. Aga selleks tuleb kahjuks tänased kolleegid koondada ja võtta tööle uusi õpetajaid. Õpetajaid tuleb ka juurde otsida. Oleme ausad, tänane palk on piisavalt atraktiivne, et inimesi tagasi kutsuda lasteaeda või kooli. Aga saage aru, praegu on need kohad hõivatud, nendel inimestel pole kuhugi tagasi minna,” selgitas Raik.

Katri Raigi arvates võiks üleminek Narvas toimuda hulga kiiremini, kui seadus seda ette näeb.

“Küsimus on selles, kas vähemalt ühes koolis ei tuleks hoopis kiiremas tempos eestikeelsele õppele üle minna, et haridus vastaks lastevanemate ootustele. Me ei saa ainult mõelda oma venekeelsetest õpetajatest, me peame mõtlema ka lastevanemate ja laste huvidele ja eelistustele. Kõigil on Eestis õigus saada eestikeelset haridust.”

Mullu septembri seisuga ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele kolmandik Narva lasteaedade õpetajatest. Koolides on ülemineku alguseks õpetajad olemas.

In conclusion, the decision of Narva City Council not to seek an extension for the transition to Estonian-language education is a significant step towards promoting the integration of the Russian-speaking population into the Estonian society. It demonstrates a commitment to upholding the country’s language policy and creating equal opportunities for all students to learn in the official language of Estonia. This decision sends a strong message about the importance of linguistic integration and the value of Estonian as the language of instruction in the country’s education system. It sets a positive example for other regions and reaffirms Estonia’s dedication to promoting a unified and inclusive society.