Nafta hinnad langesid lõppeval kauplemisnädalal umbes viis protsenti | Välismaa

Tere tulemast! Viimase kauplemisnädala jooksul on nafta hinnad langenud umbes viis protsenti, mis on toonud kaasa märkimisväärseid muutusi globaalsetel naftaturgudel. See uudis mõjutab mitte ainult investorite ja ettevõtete otsuseid, vaid ka igapäevaste tarbijate rahakotti. Lisaks on nafta hinnalangusel ka laiem mõju maailma majandusele. Õppe, kuidas need muutused võivad mõjutada Eesti majandust ning tarbijate igapäevast elu.

Nafta hinnad jätkasid langust reedel vaatamata naftat eksportivate riikide ühenduse OPEC+ otsusele mitte suurendada nafta tootmismahte. Analüütikute sõnul avaldab survet hindade alandamiseks Hiina majanduse nõrk seis ning lootus rahule Lähis-Idas.

Kella 15.31 Eesti aja järgi langes Brenti nafta hind võrreldes kauplemispäeva algusega 0,7 protsendi võrra 78,09 dollarini barreli eest. USA-s kaubeldav WTI nafta hind langes 0,8 protsenti 73,18 dollarini barreli eest.

Veel esmaspäeval ulatus Brenti hind peaaegu 85 dollarini barrelini eest. Seega langesid nafta hinnad nädalaga umbes viis protsenti.

Kaks OPEC+ allikat ütlesid neljapäeval Reutersile, et kartell otsustas hoida nafta tootmismahte muutumatuna. Märtsis kogunevad ühenduse liikmesriikide esindajad tootmismahtude kinnitamiseks uuesti.

OPEC ja selle liitlased eesotsas Venemaaga, mida tuntakse OPEC+ nime alla, otsustas novembris kärpida nafta tootmist alanud aasta esimeses kvartalis 2,2 miljoni barreli võrra päevas. Märtsis peaksid otsustama riigid, kas nad pikendavad kärbet või suurendavad tootmismahte uuesti.

“Mis on juba saanud selgeks eelmisel aastal, on see, et kärbete tagasipööramine toimub järkjärguliselt,” ütles panga UBS analüütik Giovanni Staunovo Reutersile, lisades, et pank eeldab kärbete pikendamist ka teises kvartalis.

Samuti takistab hindade suuremat langust USA föderaalreservi otsus jätta intressimäärad muutmata ning föderaalreservi juhi Jerome Powelli kommentaarid, et intressimäärade langetust tasub oodata lähikuudel.

Madalamad intressimäärad peaksid vähendama laenamiskulusid, mis võib suurendada majanduskasvu ja nõudlust nafta järele.

Nafta hindade langust soodustasid teated rahukõnelustest Iisraeli ja Hamasi vahel. Kõnelusi vahendavad USA, Egiptus ja Katar ootavad vastust Hamasilt Iisraeli ja USA koostöös koostatud pikema vaherahu ettepanekule.

Vaherahu Gazas vähendab poliitilisi riske laevandusele Pärsia lahes ja Punasel merel. Tegemist on maailma energiajulgeoleku vaatevinklist oluliste laevateedega.

Samuti vähendas nafta hindu Rahvusvahelise Valuutafondi avaldatud prognoos, mille järgi aeglustub Hiina majanduskasv 4,6 protsendini sel aastal ning see langeb veelgi 3,5 protsendini 2028. aastaks.

Kokkuvõttes nägime lõppeval kauplemisnädalal nafta hindade langust umbes viis protsenti. See võib tähendada positiivset mõju tarbijatele ja ettevõtetele, kelle jaoks nafta on oluline kuluartikkel. Samas võib see olla mureküsimus naftatootjate ja naftaekspordist sõltuvate riikide jaoks. Tuleb jälgida, kuidas see mõjutab globaalset majandust ja poliitikat ning kas selline langus jätkub ka edaspidi või mitte.