Nädala parimad lood | Meelik, Ajukaja, A. G. Cook jpt | Muusika

Tere tulemast Eesti muusikamaailma! Sel nädalal pakume teile parimaid lugusid, mis kindlasti peavad teie lemmikute nimekirja kuuluma. Meelik, Ajukaja, A.G. Cook ja paljud teised on viimase nädala jooksul teinud imelisi muusikalisi avastusi. Nende looming on täis kirge, energia ja emotsiooni, mis haarab teid kaasa ja viib teid muusika maagilisele teekonnale. Olge valmis avastama midagi uut ja põnevat – see nädal on täis muusikalisi üllatusi!

Armastan aasta esimesi nädalaid, sest siis saab rahulikult veel kõik uued lood läbi nämmutada ning korduvalt proovida, kas need ikka on päriselt head või oli see lihtsalt tühine esmaemotsioon. Sel nädalal siis 15 värsket lugu, järgmine kord ilmselt juba kaks korda rohkem.

A. G. Cook “Silver Thread Golden Needle”

Aasta esimene uus lugu, mida kuulasin, ning üsna tõenäoliselt jääb see ka kuni aasta lõpuni püsima ja ringlusesse. PC Musicu ninamehe A. G. Cooki kümneminutiline outsider pop’i kollaaž, mille järgi võib ennastunustavalt tantsida või siis lihtsalt nende sündilainete vahel sobrada ja lõputuid kihte lahti muukida. Võimalik et esimesel korral on kõike liiga palju ja peab korra pausile panema, et hinge tõmmata, aga pärast läheb lihtsamaks.

Meelik “Mis Me Nüüd Teeme”

Kui üldjuhul näed Eesti popmuusikas ikka seda leivapalukeste rada, mida mööda on artistid liikunud, siis Meelik potsatas möödunud Eesti Laulul mõnusalt ootamatult meie ette ja ega ma ei saa siiamaani aru, mida nad teevad. Värske singel “Mis Me Nüüd Teeme” on kõige lihtsamalt öeldes vist parim Ans. Anduri lugu, mida Ans. Andur pole ise teinud.

DJ Manny “Feeling Is Fine”

Juba aastaid on tundunud, et footwork’i produtsendid hoiavadki targu oma uut kraami pühade ajal vaka all ja siis uue aasta alguses lasevad paisu tagant välja. Nii ka sel aastal, žanri pioneeri DJ Manny värske lugu “Feeling Is Fine” kogumikplaadilt “Traxxology Vol 3” ei tee midagi revolutsioonilist, aga on seejuures nii nakkav ja vastupandamatult füüsiline, et tõuseb automaatselt footwork’i klassikute hulka

Kinoteki “BB/Heart+Soul”

Samal ajal kui DJ Manny tegi vana, head ja tuttavat, siis produtsent Kinoteki sobrab footwork’i sellistes nurgatagustes, kuhu me enamasti ei satu. Õigemini on ta nende veiderdavate trummimustrite vahele rohkem õhku andnud ja visanud lisaks ilusate meloodiate merre. Tegelikult on kogu tema värske album “Fait and the Vessel” kuulamist väärt, “BB/Heart+Soul” annab aga maitse kätte.

Ajukaja & Maria Minerva “C U Again”

Peab siin üldse midagi väga ütlema? Kümme aastat tagasi ilmunud Ajukaja ja Maria Minerva EP on nüüd viimaks ometi voogedastusplatvormidel ja aeg on antud juhul ainult juurde andnud. Nii head deep house’i, mida kuuleb nimiloos, kohtab praegugi häbematult harva ning Minerva magamistoa-haldja vokaal on vaid kirsiks tordil.

Erick the Architect “Ezekiel’s Wheel (feat. George Clinton)”

Ega ilmselt ei märkakski seda lugu eriti, produtsent ja räppar Erick the Architect hõljub pehme biidipilve peal ja teeb kuulajal olemise mõnusaks, aga seda pilve hakkab oma käriseva vokaali ja funk-mõlaga torkima George Clinton, keda justkui polegi sinna loosse vaja, aga ainult tänu sellele, et ta otsekui poolkogemata ja segaduses seal midagi teeb, väärib “Ezekiel’s Wheel” tähelepanu.

1999 Write The Future “Run the Fade (feat. Eyedress)”

Sellest, kuidas shoegaze teeb praegu TikTokis suuri asju, on muusikaajakirjanduses juba ka mitu suuremat lugu kirjutatud, kuid ega ma ei kujutanud ikkagi päris hästi ette, kuidas need noored tegijad kõlavad. Lugu “Run the Fade” näitab, et ega siin imesid korda ei saadeta ja (äkki enda teadmata?) tehakse ikka kummardusi ka legendide suunas, aga mingi värskus ja uus elu on siin sees igatahes olemas.

Marsh “Elation (Otik Remix)”

Kui kõht koriseb ja tunnete, et kuluks ära just hea suutäis reivinostalgiat, siis midagi paremat kui see värske Otiku töötlus annab välja mõelda. Tuled vilguvad ja lendad läbi 90ndate tantsukosmose, aga see pole mingi suvaline vana supi soojendamine, vaid ikkagi detailirohke ja huvitav kollaaž, mis parimatel hetkedel mängib isegi eurodance’i klišeedega.

Future Islands “Say Goodbye”

Mul on olnud alati raske mõista, miks mulle täpselt Future Islands meeldib. Olen sedalaadi muusikaga enda sees ammu rahu teinud, jätnud selle kuhugi teismeikka ja tuleb selle juurde tagasi perversse nostalgia eesmärgil, aga Future Islandsi muusikat on mul miskipärast ikka ja jälle vaja. Ka värske singel “Say Goodbye” oma justkui sirgjoonelise süntpopi ja Samuel T. Herringu vokaalsete poognatega vajutab õigeid nuppe.

Fat Dog “All The Same”

Nädala suurim ülllataja, ilma mingi kahtluseta. Domino plaadifirma uus artist Fat Dog kõlab esimesed mõnikümmend sekundit otsekui Justice’i tagasitulekusingel, siis tuleb sinna kõrvale mingi nihestatud ja pahupidi pööratud new wave ja lõpuks mõjub see hoopis kui edasiarendus briti uuekooli jõmmipungist a la Sleaford Mods. Lugu kestab kolm minutit, aju töötab nagu koorelahutaja ja ega ma lõpuks pole väga palju targemaks saanud, aga ei peagi, sest “All The Same” töötab sellele vaatamata ja on lihtsalt kuradima lõbus.

Kuula kõiki lugusid siit:

Kokkuvõtvalt võib öelda, et möödunud nädal tõi muusikahuvilistele mitmeid põnevaid lugusid. Meeliku looming jätkab oma kõlapilve loomist, Ajukaja suudab alati üllatada oma loomingulisusega ning A. G. Cooki uus muusika pakub midagi uut ja värske. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas Eesti muusikamaastik pidevalt areneb ning uued talendid saavad võimaluse end näidata. Loodame, et ka tulevased nädalad toovad endaga kaasa rohkelt põnevat muusikat ja avastamisrõõmu.