Nädala album. Tirzah akadeemia vilistlane Astrid Sonne | Nädala album

Tere tulemast! Sel nädalal esitleme uhkusega meie vilistlase Astrid Sonne uut albumit. Sonne on üks meie kooli kõige andekamaid kunstnikke ja tema looming on alati olnud ainulaadne ja haarav. Tema uus plaat on oodatud sündmus kogu Eesti muusikamaastikul ning kutsume kõiki kuulama ja nautima tema unikaalset muusikat. Tulge avastage koos meiega Astrid Sonne loomingut ja laske end kaasa haarata tema põnevasse maailma!

Nädala album
Astrid Sonne
“Great Doubt” (Escho)
6/10

Kui üle-eelmisel nädalal ilmunud Taani laulukirjutaja ja vioolamängija Astrid Sonne albumikaas erinevates värskete albumite nimistutes silme ette juhtus, siis astusin üle pika aja don’t-judge-a-book-by-its-cover-ämbrisse, sest eeldasin albumikaane (ja ka artistinime) põhjal automaatselt, et tegu on järjekordse laulja-laulukirjutajaga, kes kitarri sõrmitsemise taustal sulnilt ja/või melanhoolselt südant puistab. Õnneks juhatas targem sõber, kes Sonne loominguga juba tuttav, ebatäpse brändingu eksiteelt kõrvale ning kuigi sõrmitsemist siin-seal ette tuli, siis üldiselt kostis kõrvu hoopis keegi, kes on lõpetanud Tirzah ja Mica Levi akadeemia ja sealjuures täitsa korralike tulemustega.

Võib öelda, et kohati on tirzahlikkus isegi liiga ilmselge. “Do you wanna”, mis muide püstitab korduvalt küsimust, kas siia maailma tasub enam lapsi tuua, oleks loogiline lisandus 2021. aasta albumile “Colourgrade”. Ka instrumentaalselt loolt “Boost” on põhimõtteliselt puudu lihtsalt Inglise pop-innovaatori vokaalid. Kui Tirzah produktsioon ja esitusviis on mingis (st heas) mõttes laisad, loiud, kõik võngub kuidagi omasoodu, siis Sonne puhul võib täheldada midagi sarnast, aga see ei ole nii eneseteadlik ja väljapeetud laiskus, kõlab juhuslikumalt ning ei ole nii terviklikult kokku keevitatud. Aga see on omakorda vist hoopis positiivne ja tuul, mis erinevate elementide vahelt läbi puhub tekitab eespool mainitud eeskujuga võrreldes teist laadi nõtkuse.

Kuigi Sonne laulus on ka täitsa oma “miski” olemas, siis jääb see üldiselt produktsiooni kõrval pigem lihtsalt saatjaks. Kõige soojemaid tundeid tekitavadki instrumentaalsed palad “Staying here” ning “Boost”, mille juures väärib ka mainimist, et need on valminud ilma Mica Levi abita ning kogu produktsiooni eest vastutab Londonis tegutsev taanlanna ise. Kui toredalt vildakaid üllatusi täis “Boost” müttab udust fagotti meenutavate süntide toel mööda üpris selgeid trummisaunde, siis “Staying here”, millel Sonne küll paar fraasi välja hingab, on rütmisektsioonist täiesti prii ning selle asemel annavad hoogu tekstuursed ja mulisevad sündiakordid, mis on laenatud hoopis tantsumuusikast. Samamoodi on põnev ka albumi lõpulugu “Say you love me”, kus Sonne ainult siin-seal ümiseb ning loo lõpus edvistab trummimasinate peal tema vioolamäng.

Põhilist võrdlust jätkates on “Great Doubt” ka helgem, kui Tirzah viimase aja looming ning kui laiskuse juhuslikumat olemust võib kiita, siis samal ajal saaks seda veel juhuslikumalt, aga samas täpsemalt välja mängida koos tugevamate ja läbimõeldumate meloodiatega. On kuulda artisti teatavat toorust ja ebaküpsust, aga kolmandal albumil ette võetud suund on teretulnud, tekitab kindlasti huvi Sonne edasise käekäigu vastu ja annab lootust, et Tirzah ja Levi ideid ning helisid sünteesitakse veel edasi kuni, mis oleks eriti tore, need otsekohesemas ja pragmaatilisemas popis frankensteinlikul moel äkki taas kokku lapitakse.

In conclusion, Astrid Sonne, a graduate of the Tirzah Academy, has released an impressive album that has caught the attention of music enthusiasts in Estonia. Her unique blend of electronic and experimental sounds has earned her recognition as the Nädala album. With her innovative approach to music, Astrid Sonne has proven herself to be a talented and promising artist in the industry. We look forward to hearing more from her in the future and continue to support her in her musical endeavors.