Mullune statistika näitab liiklusohutuse eesmärkidest kaugenemist | Eesti

Tervitused Eestisse! Mullune statistika näitab murettekitavat trendi liiklusohutuses, kus riik kaugenemas eesmärkidest. Kuigi palju on tehtud liikluse ohutuse parandamiseks, näitavad numbrid endiselt murettekitavat kasvu õnnetuste ja hukkunute arvus. See on oluline teema, mis mõjutab meid kõiki, sest liiklusohutus on igaühe vastutus. On aeg ühiselt tegutseda, et tagada meie teedel ja tänavatel ohutu liikluskultuur.

Möödunud aastal hukkus maismaaliikluses 59 inimest, mis on tunamullusest üheksa inimest rohkem. Kokku toimus 2023. aastal 1724 inimkannatanuga liiklusõnnetust.

“Meie liiklusohutuse olukord teedel ei ole kindlasti hea. Liikluskäitumine on võtmas pigem negatiivset suunda,” ütles transpordiameti direktor Priit Sauk.

Sauki sõnul on liiklusohutusprogammis seatud eesmärgiks maksimaalselt 40 liiklusõnnetustes hukkunud 2025. aastal ning sellest eesmärgist toimub paraku kaugenemine.

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich ütles, et kannatanutega toimunud liiklusõnnetuste arv on viie aasta kõrgeim.

Ta ütles, et peamiseks liiklusõnnetuse liigiks on muutumas nn ühesõiduki õnnetused. Kõige rohkem toimus liiklusõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kõige vähem Saaremaal ja Hiiumaal.

“Peamiselt toimuvad inimkannatunutega õnnetused asulates, aga raskemad õnnetused linnast väljas. Aga kokku hukku üheksa inimest suuremates linnades,” ütles Pashkevich.

Rääkides surmaga lõppenud liiklusõnnetustest, ütles Pashkevich, et ühesõiduki õnnetustes hukkus 21 inimest.

36 surmaga lõppenud liiklusõnnetust toimus maanteel. Surmaga lõppenud liiklusõnnetustes iga kolmas juht tarvitas alkoholi.

Veel iseloomustas neis, kas kiiruse ületamine või teeoludele vastava kiirusega mitte sõitmine, alkoholi tarvitamine ning turvavarustuse mitte kasutamine.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo ütles, et liiklusrikkumisi 12 protsenti vähem kui aasta varem. Mobiilsete kiiruskaameratega 21 protsenti rikkumisi. Kõige suurem langus tuleb Harjumaalt. 39 protsenti kõigist rikkumistest on kiiruse ületamised.

2023. kasvas nende inimeste arv, kes ületasid kiirust rohkem kui 60 km/h, kasv oli 16 protsenti.

59 hukkunud inimesest 18 ei kasutanud turvavarustust. Kõige sagedasem liiklusrikkuja 41-aastane mees, kes sõidab BMW-ga. Kõige sagedasem õnnetuste põhjustaja VW-ga.

Merendusteenistuse direktor Kristjan Truu rääkis, et 2023. aastal toimus kokku kuus laevaõnnetust, milles keegi surma ei saanud. Peamised põhjused olid tema sõnul tehnilised rikked. Lisaks 10 toimus ohtliku juhtumit, kus laevameeskonna kiire reageerimisega suudeti ära hoida kõige hullem.

Lennuliikluses toimus mullu üks väikelennukiga toimunud hukkunuga õnnetus, ütles lennundusteeninduse direktor Üllar Salumäe.

Salumäe sõnul tuleb teateid GPS-süsteemi häiringutest igal nädalal ja see on kasvav trend. Samas rõhutas ta, et lennuliiklusele sel mõju ei ole.

Kokkuvõttes näitab mullune statistika, et liiklusohutuse eesmärkidest kaugenemine on murettekitav tendents. Kuigi on tehtud edusamme liiklusohutuse valdkonnas, näitab statistika endiselt liiklusõnnetuste ja -vigastuste suurenemist. Selle probleemi lahendamiseks on oluline suurendada teadlikkust liiklusohutusest ja järgida liiklusreegleid. Samuti tuleks jätkata investeerimist liiklusohutuse infrastruktuuri ja koolitada inimesi ohutumaks liiklemiseks. Ainult läbi ühiste jõupingutuste saame tagada, et liiklusohutuse eesmärgid saavad täidetud ning meie teed on turvalised kõigile liiklejatele.