Tere tulemast! 2020. aastal tähistasime Ants Antsoni olümpiavõidu 60. aastapäeva. Eesti kiiruisutamise legend võitis olümpiakulla 1960. aastal Squaw Valley olümpiamängudel ja tõi sellega kuulsust Eestile üle maailma. Antson on jätkuvalt üks meie kõige austatumaid sportlasi ning tema võidud on jätnud jälje Eesti spordiajalukku. Tema saavutus näitab, et ka meie väikeriigist pärit sportlased saavad saavutada suuri asju rahvusvahelisel tasandil. Antsoni olümpiavõidu 60. aastapäeva tähistamine on võimalus austada meie spordiikooni ja mäletada tema suurepäraseid saavutusi.
Täna 60 aastat tagasi ehk 6. veebruaril 1964 võitis Ants Antson kuldmedali Innsbrucki olümpiamängudel meeste 1500 meetri kiiruisutamises.
Kaheksandas paaris jääle tulnud Antson sai kirja võiduaja 2.10,3 ja edestas kolme kümnendikuga hiljem uisutanud hollandlast Kees Verkerki. Kolmanda koha teenis norralane Villy Haugen (2.11,2).
Viis päeva pärast olümpiakulda püstitas ta Oslos maailmarekordi olümpiakavva mittekuuluval 3000 meetri distantsil (4.27,3).
Tegemist oli esimese eestlasega, kes tulnud taliolümpiavõitjaks. Tema saavutuse kordamiseni jõuti alles 2002. aastal Salt Lake Citys, kui Andrus Veerpalu võitis murdmaasuusatamise meeste 15 km eraldistardist klassikatehnikasõidu.
Antson oli ka ainus eestlasest olümpiavõitja 1960. aastatel. Eelnevalt tuli Helsingis 1952 esikohale maadleja Johannes Kotkas ja hiljem võitis 1972. aastal Münchenis kuldmedali tõstja Jaan Talts.
Vaata lugu Ants Antsoni olümpiavõidust sarjas “100 spordihetke”. Antsoni olümpiavõitu meenutas esmaspäeval ERR-i portaalis avaldatud arvamusloos ka kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et Ants Antsoni olümpiavõit on endiselt tähtis sündmus eestlaste jaoks, tähistades Eesti spordi ajaloo üht suurimat hetke. Ta andis oma panuse riigi jaoks olulistesse võidudesse ning tema mälestus elab edasi järgmistes põlvkondades. Antsoni saavutus kiiruisutamises olümpiamängudel on jätkuvalt inspiratsiooniallikaks noortele sportlastele ning tema juubel annab meile võimaluse tähistada ja austada tema saavutusi, mis on jätnud jälje Eesti spordimaailma.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus