Mitme väikekooli streiki varjutab mure enda tuleviku pärast | Eesti

Tänasel päeval on Eesti väikekoolide streigid tekitanud suurt muret nende enda tuleviku pärast. Mitmed väikekoolid on võidelnud, et säilitada oma olemasolu ning jätkata hariduse pakkumist kohalikele lastele. Streikide tagajärjel on kogukonnad jagunenud ning õpilased on jäänud ilma olulistest haridusvõimalustest. See seis on pannud paljud inimesed mõtlema, milline on nende laste hariduse tulevik ning kuidas saab tagada väikekoolide püsimajäämise ja tugeva haridussüsteemi Eestis.

Enamus Põlva- ja Võrumaa üldhariduskoolide õpetajatest võtab streigist osa kolm päeva. Streiki varjutab aga mitme kooli jaoks asjaolu, et samaaegselt peavad nad võitlust selle nimel, kas kool saab edaspidi jätkata põhi- või algkoolina või ähvardab seda koguni sulgemine.

Põlva vallas asuv 75 õpilasega Tilsi põhikoolis olid esmaspäeval majas vaid direktor, kaks koristajat ja kokk. Peaaegu kõik Tilsi kooli õpetajad võtavad streigist osa kolm päeva.

Streigis osalemise otsus ei tulnud lihtsalt, kuna samal ajal peab sealne kogukond vallaga võitlust, kas kool saab edaspidi jätkata kuue- või üheksaklassilise koolina. Samasuguses olukorras on ka vallas asuv Ahja kool.

“Olid ka need argumendid laual, et ühest küljest me ju tegelikult võib-olla natukene ka võitleme ellujäämise eest. Ja õpetajad võib-olla kaudses mõttes ka oma töökohtade eest justkui võitlevad. Ma arvan, et see tekitaski mõnes õpetajas võib-olla kauem mõtlemise aega, kas ikkagi osaleda või mitte. Aga jah, /…/ selline pikk vaade nende mõistes võitis,” selgitas Tilsi kooli direktor Piret Valdmaa.

Pika vaate all peab Valdmaa silmas, et õpetajad ei streigi mitte tänavuse aasta palgatõusu poolt, vaid selle eest, et palgatõus jätkuks ka edaspidi ning et õpetajaamet oleks väärtustatud.

“Tegelikult meil on igas klassis HEV-õpilased. Kuigi tuuakse hästi tihti seda, et seal on suur vahe, kas on 25 õpilast või seitse õpilast, siis jah, on vahe, aga suures koolis on ikkagi seda diferentseerimist natukene kergem teha, et ongi need väikeklassid eraldi tekitatud, mida meil ei ole. Meil on nad kõik seal koos ja tegelikult ongi mõnes klassis õpetajal väga mitu õppekava, mida ta peab õpetama. See on natukene see aspekt, mida ka tegelikult riik võib-olla ei taha nii väga näha, et mis tööd see maakooli õpetaja selles mõttes teeb,” rääkis Valdmaa.

Kokkuvõttes näib, et mitme väikekooli streik põhineb sügavatel muredel seoses nende enda tuleviku ja jätkusuutlikkusega. Õpetajad ja kogukonnad üle Eesti peavad tegema koostööd, et leida lahendusi, mis toetavad nende koolide püsimist ja arengut. See nõuab tihedat suhtlust kohalike omavalitsuste, haridusministeeriumi ja koolijuhtide vahel. Lisaks peavad otsustajad mõistma, et väikekoolide olulisus ühiskonnas ulatub kaugemale pelgalt hariduslikust aspektist ning nende hoidmine ja toetamine on oluline kogukondliku sidususe ja identiteedi seisukohalt.