Ministeerium näeb laskemoonatehase võimaliku asukohana kolme omavalitsust | Eesti

Tere tulemast Eesti uudistesse! Viimase aja kuum teema on laskemoonatehase võimalik asukoht kolme omavalitsuse vahel. Ministeerium on teinud ettepaneku paigutada laskemoonatehas ühte neist kolmest omavalitsusest. See otsus pole mitte ainult majanduslikult oluline, vaid ka poliitiliselt ja keskkonna seisukohalt tundlik. Kogukonnad on kahevahel, kuna tehase rajamine tooks kaasa nii võimalusi kui ka riske. Loe edasi, et saada rohkem teada sellest aktuaalsest teemast ja selle võimalikest mõjudest Eesti ühiskonnale.

Kaitseminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastamisele kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu. Eelanalüüsi kohaselt kaalutakse laskemoonatehase ehitamiseks vajaliku pargi asukohana kolme omavalitsust.

Eelnõu eesmärk on arendada Eestis välja kaitsetööstuspark, võimaldamaks kaitsetööstusettevõtetel rajada Eestisse laskemoona tootmine, teatas ministeerium pressiteate vahendusel. “Soovime omalt poolt luua eeldused, selleks, et ka Eestis oleks laskemoona tootmine võimalik ning nii meie oma kaitsevägi kui liitlased saaksid osta Eestis toodetud moona,” ütles Pevkur pressiteenistuse vahendusel.

Kaitsetööstuspargile otsitakse sobivat asukohta ja määratakse ehitusõigus riigi eriplaneeringuga, selgitas ministeerium.

“Eelanalüüs on tänaseks tehtud ning valikusse on jäänud neli ala kolmes omavalitsuses, milleks on Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald ja Pärnu linn. Pärnu linna omavalitsusüksuses asub planeeringuala Audru ja Tõstamaa osavalla territooriumil,” ütles ministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.

Tööstuspark on plaanitud laskemoona tootmise nõudeid silmas pidades, riik arendab välja vajaliku baastaristu, ettevõtted saavad tulla ja rajada oma toomishooned. Park võimaldab toota väikese, keskmise kui suurekaliibrilist moona, öeldi pressiteates.

Kaitseministeeriumi eesmärk on riigi eriplaneering kehtestada asukoha eelvaliku otsuse alusel. Planeering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine võtab hinnanguliselt poolteist aastat, peale mida saab alustada pargi rajatiste ehitusega. Esimene tootmine võiks toimuda kahe ja poole aasta pärast.

“Teeme koostööd kohalike omavalitsustega ja kõigi teiste osapooltega sobivaima asukoha leidmisel,” lubas Sirp.

Oktoobris ütles Sirp ERR-ile, et park peab võimaldama ka ohualasid, mis on vajalikud lõhkeaine ja lõhkematerjali käitlemiseks.

Lisaks plaanib kaitseministeerium uurida lõhkeaine tootmise võimalusi ja teostatavust Eestis, teatas ministeerium.

“Lõhkeaine tootmine on olemuselt keemiatööstus, see vajab laskemoona tootmisest tõenäoliselt palju rohkem ressurssi – näiteks vett ja energiat. Euroopas on suur lõhkeaine tootmisvõimsuse puudus. Juhul, teostatavuse analüüs näitab, et see on majanduslikult ja tehnoloogiliselt  teostatav, siis saame riigi eriplaneeringu protsessi käigus leida asukoha ka lõhkeaine tehasele, aga see ei pea olema laskemoona tootmisega ühes asukohas,” sõnas Sirp.

Ministeerium tõdes oma teates, et laskemoona tootmise võimsus Euroopas ei ole siiani jõudnud tasemele, mis see olema peaks, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja sõda Ukrainas.

Sirp rääkis oktoobris ERR-ile, et rajatav tööstus peab suutma ka eksportida. “Ainult Eesti turu pealt laskemoona tootmist kasumlikult üles ei pane ja käigus ei hoia,” sõnas Sirp.

Ta tunnistas ka, et Eesti saaks tootmisvõimalusi pakkuda juba turul tunnustatud ettevõtetele, kes laiendaks oma tegevust Eestisse. “Oleme rääkinud nii Eesti ettevõtetega kui ka välismaiste ettevõtetega. Huvi on nii siin- kui sealpool. Kaks-kolm-neli ettevõtet on küllaltki konkreetselt oma plaanidest rääkinud. Ja need kõnelused jätkuvad. On läbi käinud nii padrunitootmine, ka suurtükimürsu tootmine, miinide tootmine. Konkreetseid ettevõtteid ma siiski ei mainiks.”

In conclusion, the possibility of locating a new ammunition factory in three different municipalities in Estonia is a decision that requires careful consideration of the potential impact on the surrounding communities and environment. The Ministry must take into account the concerns and interests of the local residents and ensure that thorough studies are conducted to assess the potential risks and benefits. It is crucial to prioritize the safety and well-being of the people and the environment in any decision-making process. Ultimately, the selection of the ammunition factory’s location should be based on thorough analysis and transparent communication with all stakeholders involved.