Kallase sõnul tuleb nn punamonumentide seadusega edasi minna | Eesti

1861106h302at24

Tallinn’s Mayor and leader of the Center Party, Mihhail Kallas, has stirred up controversy with his recent statement advocating for the continued implementation of the so-called “Red Monument Law” in Estonia. Kallas emphasized the importance of moving forward with the legislation, which aims to remove Soviet-era monuments and memorials from public spaces. The debate surrounding these monuments has been a contentious issue in Estonia, with some viewing them as symbols of oppression, while others argue for their historical significance. Kallas’s stance has ignited a passionate discussion about the country’s past and its impact on the present.

Nn punamonumentide avalikust ruumist teisaldamise seadusega, mille president jättis aasta tagasi välja kuulutamata, tuleb edasi liikuda, ütles peaminister Kaja Kallas.

President Alar Karis jättis ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse mullu märtsis välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega.

Peaminister Kaja Kallas ütles ERR-ile, et seaduse muutmisega tuleb edasi minna.

“Sellega me peame edasi minema, sest see sai riigikogus vastu võetud, aga saadeti tagasi. Meil on koalitsioonis kokkulepe, et seda tuleb muuta ja sellega tuleb minna edasi,” ütles ta.

“Me teeme kõike järk-järgult. Kõigepealt kaardistati need monumendid ja siis sõjahaudade komisjon ju tegeleb ka selle korraldamisega, et kui tegemist on tõeliselt haudadega, siis säilmed ka ümber maetakse. See kõik võtab aega ja järk-järgult me liigume. Osad monumendid on ka eramaadel, kuhu meil otseselt juurdepääsu ei ole,” rääkis peaminister.

Karis põhjendas seadust väljakuulutamata jättes, et seaduse paragrahv 1 lõige 1 on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse paragrahv 13 lõige 2.

Riigikogus mullu veebruaris vastu võetud seaduse paragrahv 1 lõige 1 ütles: “Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.”

Loe rohkem:  Animatsioon: Haapsalu raudtee linna sissesõit | Eesti

Karis selgitas oma otsuses, et seletuskirja järgi on seaduse eesmärk keelata ja eemaldada avalikust ruumist sellised rajatised, mis riivavad ühiskonna õiglustunnet või kujutavad ohtu Eesti julgeolekule. “See on legitiimne eesmärk, kuid keelatud rajatised on seaduses määratletud väljendiga, millele pole ka tavapäraste tõlgendamismeetoditega võimalik anda ühemõttelist sisu,” märkis Karis.

Teisipäeval selgus Venemaa opositsioonilise ja korruptsiooni paljastamisele spetsialiseerunud väljaande Mediazona vahendusel, et Vene siseministeeriumi tagaotsitavate andmebaasis on teiste seas Eesti peaministri Kaja Kallase ja riigisekretär Taimar Peterkopi nimi. Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova märkis, et Kallas ja Peterkop on nimekirjas nõukogude sõdurite mälestusmärkide hävitamise eest.

Kallase sõnul tuleb nn punamonumentide seadusega edasi minna. Tema sõnul on oluline eemaldada nõukogudeaegsed monumendid, mis sümboliseerivad Eesti okupeerimist ning mälestada pigem neid, kes võitlesid Eesti vabaduse eest. Kallase sõnad kutsuvad üles jätkama seaduseelnõu arutelu ning viima see ellu, et säilitada Eesti ajalooline ja kultuuriline pärand. See seisukoht tuletab meile meelde vajadust austada ja tunnustada neid, kes on võidelnud meie vabaduse eest, ning jätkata ajaloo õiglase ja tundliku esitlemisega tulevastele põlvkondadele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga