Ministeerium: alkoholireklaami kellaajalised piirangud ei toimi piisavalt | Majandus

Tervise- ja tööministeeriumi viimane avaldus, mille kohaselt alkoholireklaami kellaajalised piirangud ei toimi piisavalt, on tekitanud suurt diskussiooni ja muret üle kogu riigi. Pikka aega on olnud arutlusel, kuidas alkoholireklaam mõjutab tarbijaid ja eriti noori. Kas piirangud peaksid olema rangemad või on vaja hoopis muud lahendust? See teema puudutab mitte ainult majandust, vaid ka tervishoidu ja ühiskonna heaolu. Diskussiooni jätkumine ja võimalikud lahendused on elulise tähtsusega kogu Eesti jaoks.

Jaanuari lõpus loodab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitleda reklaamiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsust. Ministeeriumi ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel rääkis, et teemadering, mida avada, on lai kuni küsimuseni, kuidas üldse reklaami defineerida.

“Reklaamiseadus on 15 aastat vana. Siis ei osanud keegi arvestada reklaamiga sotsiaalmeedias või voogedastuses,” ütles Koppel.

Alkoholireklaami puudutavad paragrahvid muutusid viimati 2018. aastal. Juba mitu kuud on riigiasutuste ja eri huvigruppide esindajad arutanud, kuidas neid paragrahve seaduse uude teksti kirjutada.

Enne detsembrikuist kohtumist saatis majandusministeerium asjaosalistele dokumendi, kus märkis ära terve rea lahendust ootavaid probleeme. Muuhulgas meenutati dokumendis, et  kellaajaline piirang, mille järgi ei tohiks televiisoris ja raadios mängida alkoholireklaami kella seitsmest hommikul kella kümneni õhtul, peaks kaitsema eelkõige alaealisi.

“Tänases maailmas, kus meil lineaartelevisiooni vaatamine enam päevakorras pole, kus televiisorit vaadatakse järelevaatamisena, on küsitav, kas selline piirang toimib,” selgitas Koppel.

Dokumendis lisati, et sotsiaalmeediakanalites ja veebikülgedel näevad noored alkoholireklaame sõltumata kellaajast. “Ei ole vaja piirata asjatult kanaleid, mille kasutamine on noorte poolt tegelikult pigem vähene,” lisas Koppel.

Ministeerium: me ei soovi piiranguid leevendada

Koppel tõdes, et valmis lahendusi, kuidas probleemile vastu astuda, kusagilt võtta ei ole – need võiks tekkida edasiste arutelude käigus. Üks võimalus oleks kellaajalist piirangut üle kõigi platvormide laiendada. Samas tõdes ministeerium, et reegel puudutaks vaid Eesti ettevõtjaid, kes jääks teiste riikidega firmadega võrreldes kehvemasse positsiooni.

Eesmärgile ei aitaks eriti lähemale ka see, kui piirang lihtsalt ära kaotada. Sestap kaalutakse ministeeriumis ka kanalineutraalset piirangut, kus öelda, et alkoholi reklaam ei tohi alaealiseni jõuda. Seda hulga jälle keerulisem kontrollida. Mõeldud on sellelegi, et panna vastutus reklaami tellijale.

“Võib-olla mõne konkreetse paragrahvi puhul me jõuamegi sinna, et meil tõesti ei olegi vaja seadust muuta aga me oleme selle vähemalt pannud avalikkuse arutamisele, et kõik osapooled saaks oma arvamuse öelda,” kirjeldas Koppel juba toimunud ja veel eesseisvaid arutelusid ning rõhutas, et ministeerium ei soovi alkoholireklaamimile seatud piiranguid leevendada. “Pigem vaatame üle, millised piirangud on täna vajalikud ja millised mitte,” sõnas Koppel.

Alkoholireklaam või sellena mõjuv reklaam

Viimastel aastatel on tekkinud näiteks küsimus, kas piiratud on ainult konkreetsete toodete reklaam või alkoholi reklaam laiemalt. Mida teha ettevõttega, mis loosib välja veinikoolituse või pakub auhinnaks baarikrediiti? Ja kas alkoholipoe reklaam on alkoholireklaam?

Alles kolmapäeval kirjutas rahvusringhääling sellest, kuidas bussipeatustes reklaamitakse alkoholivaba Captain Morgani rummi.

“Kui see alkoholivaba toode, mida reklaamitakse, on väga sarnane alkoholile, kas me siis peaksime seaduses üldse alkoholi mõistet muutma,” sõnastas Koppel küsimuse. “Et meil oleks alkoholireklaam ja reklaam, mis mõjub nagu alkoholireklaam.”

Ka neid valikuid pole ministeerium Koppeli kinnitusel veel langetanud. Asjaosalistele saadetud kirjas märkis ministeerium siiski, et samaväärselt mõjuvatele reklaamidele peaks lähema ühetaoliselt.

Alkoholitootjad rõhuvad tervislikule ja teadlikule tarbimisele

Ministeerium lisas, et alkoholivabade toodete kasutamist alkoholi reklaamimiseks on probleemina välja toonud ka väiksemad ettevõtted, kelle hinnangul kasutavad seaduseauku ära need, kes võivad endale lubada alkoholiga sarnanevate jookide tootmist.

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Kadri Maasik rõhus aga ütles, et reeglid ei tohiks piirata tarbija suunamist tervislikumate ja teadlikumate valikute suunas.

“Mis selles halba on, kui on võimalik suunata tarbijat ka alkoholivaba valiku suunas?” küsis Maasik.

Tervis ja tarbija teadlikkus satuvad tootjate hinnangul löögi alla juba tänaste reeglite tõttu. Kui varem seisis seaduses nimekiri asjadest, mida ei tohi alkoholireklaamis näidata, siis 2018. aastal pöörati pilt ümber. Praegu kehtib kümnest punktist koosnev nimekiri, mille järgi võib reklaamis kujutada ainult tootja ja toote nime, liiki, kaubamärki, päritolu, etanoolisisaldust, pudeli kuju, värvust, aroomi, maitset ja seda, kuidas jooki serveeritakse.

“Kindlasti tuleks kaaluda, kas oleks mõistlik piirata või keelata vastutustundliku või teadlikuma tarbimise ning tervislikumate valikute ja ka keskkonnasäästlikumatele toodetele suunavat teavitustööd,” sõna Maasik.

Selge nimekiri teeb järelevalve lihtsamaks

Ministeeriumiga suheldes on alkoholireklaamide tootjad ja tellijad märkinud muuhulgas, et senised piirangud ei luba tarbijale teha retsepti- ega kokteilisoovitusi. Näiteks öelda, et džinn käib tooniku sisse ja seda paljalt juua ei maksa.

Väljatöötamiskavatsust koostades arutatakse ministeeriumis, kas taolisest nimekirjast võiks loobuda või täiendada seda mõne uue elemendiga. Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet märkis nõupidamiste ajal, et järelevalvet teeb selge loetelu lihtsamaks.

Merike Koppel ütleb, et TTJA sisend on reklaamiseaduse muutmisel väga oluline. “Sest nemad ju näevad päevast päeva neid päris probleeme. Ja kui arvestada, et lihtsalt reklaamiseaduse tõlgendamise kohta on neil aastas 400 nõustamist, siis see on väga suur maht,” rääkis Koppel.

Hasartmängu reklaami keelamist välja ei pakuta

Seda, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitleb jaanuari lõpus reklaamiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsust, mainitakse ka valitsuse tegevusprogrammis.

Seal on tähtaeg seotud koalitsioonilepingusse kirjutatud kokkuleppega keelata hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid.

Merike Koppel ütles, et vaatamata tegevusprogrammi seatud ootustele ei plaani ministeerium hasartmängude reklaamikeeldu väljatöötamiskavatsusse kirjutada.

“Meie teeme väljatöötamiskavatsuse selle sisendi pealt, kuidas spetsialistid, turuosalised, järelevalveasutused näevad võimalikke lahendusi, ettepanekuid ja murekohti päriselt seaduse rakendamisel,” sõnas Koppel.

“Ma julgen öelda, et hasarmängu reklaam on täna piisavalt rangelt reguleeritud,” lisas koppel, kelle sõnul on küsimus pigem järelevalves. “Kas see on piisavalt tõhus ja kas hasartmängu korraldajad on reklaami tellides piisavalt seadusekuulekad olnud.”

Koppel märkis, et ehkki koalitsioonilepingus seisev punkt ministeeriumi ettepanekute sekka ei jõua, võivad poliitikud valitsuses või riigikogus selle hiljem samasse seaduseelnõusse lisada.

In conclusion, the discussion around the effectiveness of time restrictions on alcohol advertising in Estonia is ongoing. The Ministry’s claim that these restrictions are not working sufficiently raises important questions about the impact of such measures on public health and alcohol consumption. It is crucial for policymakers to consider evidence-based solutions and potentially explore alternative approaches to address the issue of excessive alcohol consumption. Ultimately, finding the right balance between protecting public health and supporting the economy will be key in shaping future policies on alcohol advertising in Estonia.