Mihkelson ja Paet: me ei tohi ennast ise tulevaste ohvritena esitada | Eesti

Tere tulemast! Mihkelson ja Paet on öelnud, et me ei tohiks end ise tulevaste ohvritena esitada. See väide vajab kindlasti lähemat uurimist ning arutelu, eriti praegusel ajal, mil rahvusvaheline poliitiline olukord on nii keeruline. Mõlemad poliitikud on tuntud oma tugevate seisukohtade ja võimekate argumentide poolest ning nende seisukoht tulevaste ohvritena esinemise kohta on kindlasti väärt arutelu. Loodame, et see teema toob kaasa olulisi ja mõjukaid arutelusid meie rahva seas.

Eesti ja ka teised Balti riigid peaks hoiduma enda esitamisest Venemaa agressiooni võimalike tulevaste ohvritena, ütlesid riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Euroopa Parlamendi saadik, endine välisminister Urmas Paet.

“Meie tegevus täna peab olema seotud sellega, et me ei looks ise ettekujutust, justkui oleks Balti riigid tulevikus peaaegu et möödapääsmatult Venemaa potentsiaalse agressiooni ohvrid,” rõhutas Mihkelson, kui ERR palus tal kommenteerida peaminister Kaja Kallase sõnu ajalehele The Times, et Venemaa võib kolme kuni viie aasta pärast rünnata NATO idatiiva riike.

Mihkelson ja Paet hoidusid siiski otsesõnu Kallase intervjuud kommenteerimast.

“Ma arvan, et kui kogu seda intervjuud lugeda, mis ta Timesile andis, siis selle keskmes on ikkagi ju see mõte, et meil tuleb aru saada, et Euroopas käib suur sõda, mis on maailma muutev sõda ja ohustatud ei ole mitte ainult ukrainlased ja küsimärgi all ei ole ainult Ukraina riigi saatus,” rääkis Mihkelson. Venemaa strateegiline eesmärk on tema sõnul muuta praegust rahvusvahelist korda: “Selle ütles Putin taas välja alles mõned nädalad tagasi, selle sisuks on kindlasti ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri lõhkumine.”

“Eesti on ju elanud Venemaa naabruses väga pikalt teadmises, et kahjuks Venemaalt pigem lähtub oht meie iseseisvusele ja suveräänsusele kui et vastupidi. Selles suhtes siin midagi üllatavat ei ole,” tõdes Mihkelson.

“[Aga] Kindlasti ma ei ühti nendega, kes ütlevad, et Eesti või Balti riigid on justkui järgmised,” märkis Mihkelson. “Mõned aastad tagasi, aastal 2014, kui Venemaa ründas ja alustas sõda Ukraina hävitamiseks Krimmi okupeerimise ja annekteerimisega, siis ju ka rahvusvaheliselt tõusetus selline sõnapaar, et “Kas Narva on järgmine?” Loomulikult meile ei meeldinud siis see ja ei meeldi ka täna, kui eraldi tuuakse välja, et justkui Eesti või Läti või Leedu oleksid järgmised,” lisas ta.

Selliseks kindluseks annab alust meie kuulumine NATO-sse, tõdes Mihkelson. “Väga lihtne põhjus selleks on, et me oleme NATO liikmesriigid ja me oleme sügavalt veendunud, et NATO liitlasorganisatsiooni ja kaitsealliansina, nagu ta on 75 aastat kaitsnud oma liikmeid, nii kaitseb ta ka täna ja tulevikus. Ja meie eesmärk, isegi kui Venemaal peaks olema tahe – nagu ma ütlesin, et nende eesmärk on lisaks Ukraina riigi hävitamisele lõhkuda ka Euroopa julgeolekuarhitektuur ja viia NATO lagunemiseni – siis selle suhtes on meie diplomaatia eesmärk nagu me oleme alati öelnud, et mitte kunagi enam üksi,” rääkis ta.

“Küll aga on oluline see, et meie liitlased ja partnerid nii Euroopa Liidus kui NATO-s oleksid samas ohutunnetuses, mis puudutab kogu allianssi ja mul ei ole kahtlust, et tegelikult see ühisosa ja taju selle ohu ees on täna tegelikult olemas. Arusaadavalt on Venemaa naabruses olevatel riikidel see läbi ajaloo konteksti rohkem tunnetatav. Aga kindlasti on kõige olulisem praegu mõista seda, et selle sõja tähendus mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma jaoks on sedavõrd suur, et on möödapääsmatu, et meie liitlased pööraksid rohkem tähelepanu nii kaitsekulutuste tõstmisele kui pikaajalistele kaitseinvesteeringutele,” rõhutas Mihkelson.

“Meie ülesanne on teha kõik selleks, et see heidutus, see kaitsepotentsiaal, mis NATO-l on, hoiaks ükskõik millise meid ähvardava jõu meie piiride taga. Ja see on see, mille nimel tuleb kogu meie diplomaatiline energia ja kapital suunata,” ütles väliskomisjoni esimees. “Ja loomulikult kõige kriitilisem küsimus on siin aidata Ukraina selles sõjas võidule, sest selle sõja tulemusest sõltub väga palju kogu demokraatliku maailma tulevik. Mitte ainult meie tulevik,” tõdes Mihkelson.

Paet: keegi ju ei tea tulevikku

Ka Paet rõhutas ERR-iga rääkides, et Balti riikide võimalike Vene agressiooni ohvrite kujutamisega ei maksa üle pingutada.

“Ma ei tea, kas see kedagi emotsionaalselt innustab,” ütles ta.

Samas ei tea tegelikult keegi, millised on Venemaa tulevased sammud ja kuidas areneb julgeolekupilt Euroopas, tõdes Paet.

Selles valguses ongi ainuke, mida saame teha, oma kaitsevõime tugevdamine. “Tuleb teha maksimaalne, mis me saame, aga arvesse tuleb võtta ka ühiskonna psühholoogilist tervist ja stressitaset,” lisas ta.

Paet tõi ka eraldi esile, et iseäranis peaksime hoiduma sellest, et Balti riike seotakse Venemaa võimaliku sihtmärgina kokku Moldova või mõne teise NATO-sse mittekuuluva riigiga.

Paet rõhutas ka seda, igal juhul tuleb praegu Ukrainat maksimaalselt toetada, et Venemaa ei saaks sealt kätte seda, mida tahab saavutada.

Kokkuvõttes tuleb öelda, et Mihkelson ja Paet on õigustatult toonud esile olulise teema, et Eesti ei tohi ennast ise tulevaste ohvritena esitada. See on oluline meeldetuletus, et meie riik peab tegutsema ennetavalt ja jõuliselt, et kaitsta oma territooriumi ja rahvast. Peame püüdlema tugevale kaitsevõimele ja tugevatele liitlastele, et tagada oma riigi julgeolek ja stabiilsus. Samuti on oluline säilitada avatud dialoog teiste riikidega ja osaleda konstruktiivses koostöös rahvusvahelistes suhetes. Loodetavasti on meil tulevikus ees kaitstum ja turvalisem Eesti.