Memo: taastuvenergia tasu on pärast tuuleparkide valmimist 1,3 senti/kWh | Majandus

Tere tulemast Eestisse, kus püütakse hoida keskkonda ja kasutada taastuvenergiat säästlikult. Hiljutine teade, et taastuvenergia tasu on langenud 1,3 senti/kWh pärast tuuleparkide valmimist, muudab selle võimalikuks ja taskukohaseks valikuks Eesti majanduses. See samm näitab meie pühendumist puhtale energiale ja säästvusele ning pakub uusi võimalusi nii ettevõtetele kui ka tarbijatele. Tutvuge lähemalt Eesti majandusega ja avastage, kuidas taastuvenergia arengul on oluline roll meie tulevikus.

Kliimaministeeriumis valminud memorandumi kohaselt oleks taastuvenergia tasu aastal 2035 pärast maismaa ja meretuuleparkide kavandatud mahus valmimist 1,3 senti kilovatt-tunnist. Meretuulearendustele kehtib toetus 20 ja maismaal 12 aastat alates valmimisest.

Tänavu kevadel valmivad elektrituruseaduse ja määruse muudatused, millega võimaldatakse uuel elektrivõrguga liitujal katta pool alajaamast tarbijate poole jäävatest võrgutugevduse kuludest fikseeritud hinnakirja alusel. See aitab memo kohaselt võrku ette arendada ja seeläbi liitumiste valmimist kiirendada.

Energiamajanduse korralduse seaduse täitmist plaanib riik täita ühe suuremahulise vähempakkumisega, kus on kaks tuuletehnoloogiakorvi: neli teravatt-tundi maismaatuulele, mis peaks andma umbes 1400 megavatti tootmisvõimsust, ning neli teravatt-tundi meretuulele, mille oodatav tootmisvõimsus on umbes 1050 megavatti.

Seda mahtu saab suurendada kuni veerandi võrra ehk kokku kaheksalt teravatt-tunnilt kümne teravatt-tunnini. Vähempakkumine toimub järgmisel aastal.

Arvestades riikliku elektritarbimise ja tootmisseadmete tootmisprofiile ja hinnaprognoose, mille aluseks on päikese, maismaatuule ja meretuule võimsused ning aastane toodetud elektrienergia kogus vastab siseriiklikule tarbimisele 10 teravatt-tundi aastal 2030, peaks börsielektri aasta keskmine hind olema selleks ajaks 66 eurot megavatt-tunnist. Kõrged hinnad ilmnevad siis, kui tuule- ja päikeseressurss puudub ning tootmisse panustavad kütuseid põletavad ja fossiilsed juhitavad võimsused nagu gaas, diisel või tahke kütus.

Juhul kui vähempakkumine kuulutataks mõlemale nelja teravatt-tunni suurusele mahule välja üheaegselt, siis tulenevalt soovist mitte maksta riigile kahesuunalise vähempakkumise hinnalage, kohendaksid maismaatuule arendajad dokumendi kohaselt oma pakkumusi tasemele, mis sarnaneb pigem meretuule kulule ehk umbes 110 eurot megavatt-tunnist, kui seniste vähempakkumiste raames esitatud hindadele ehk 20-40 eurole megavatt-tunnist.

Juhul kui tarbimine on aastas umbes 10 teravatt-tundi, oleks aastas lisanduv taastuvenergia tasu maismaatuuleprojektide korral 0,03 senti kilovatt-tunnilt. 13-teravatt-tunnise tarbimise korral oleks taastuvenergiatasu 0,05 senti kilovatt-tunnilt ja 15-teravatt-tunni puhul 0,06 senti kilovatt-tunnilt. Selline tasu kehtiks 12 aastat.

Meretuuleprojektide puhul oleks lisanduv taastuvenergia tasu 10-teravatt-tunnise tarbimise puhul 1,2 senti kilovatt-tunnist. Kui teravatt-tunde tarbitaks 13, siis üks sent kilovatt-tunnist ja kui neid tarbitaks 15, siis 0,95 senti kilovatt-tunnist.

Eesmärk on memo kohaselt toetada üksnes tuulest toodetud elektrit, aga see ei takista hübriidparkide teket.

Pärast maismaa- ja meretuuleparkide valmimist kavandatud mahus oleks taastuvenergia tasu 2035. aastal 1,3 senti kilovatt-tunnist. Pakkumist saab ehitusperioodil indekseerida toormehindadega.

Ajakava kohta märgitakse dokumendis, et käesoleva aasta jooksul taotletakse riigiabiluba, järgmise aasta kevadel kuulutatakse vähempakkumine välja ning pakkumuste tähtaeg peaks olema 2025. aasta lõpus, ent see võib muutuda, kuna eesmärk on saavutada nii maismaa- kui meretuuleprojektide vahel suurim konkurents.

Maismaatuuleparkide puhul peaks tootmist alustama hiljemalt 2029. aasta lõpuks ja mereparkide puhul 2033. aasta lõpuks.

Kokkuvõttes näitab taastuvenergia tasu langemine peale tuuleparkide valmimist, et Eesti liigub õiges suunas jätkusuutlikuma energia tootmise poole. 1,3 senti/kWh on konkurentsivõimeline hind, mis võimaldab tarbijatel kasutada keskkonnasõbralikumat energiat ilma suurte lisakuludeta. Tuuleparkide rajamine on oluline samm taastuvenergia kasutamise laiendamiseks ning aitab kaasa ka majanduskasvule. See on positiivne areng nii keskkonna kui ka majanduse seisukohast ning näitab Eesti pühendumust jätkusuutlikule arengule.