Medvedtšuk, Ukraina opositsiooniliider ja oligarh, on esitanud hagikirja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vastu, nõudes tagasi kodakondsust, mille Zelenski talle varasemalt ära võttis. See samm on süvendanud poliitilist pinget Ukrainas ja kogu piirkonnas ning tekitanud laialdast kõneainet rahvusvahelises meedias. Medvedtšuki kodakondsuse juhtum on kujunenud oluliseks poliitiliseks konfliktiks ning selle lahendamine kohtus võib mõjutada oluliselt Ukraina ja Venemaa suhteid ning piirkonna julgeolekuolukorda tervikuna.
Riigireetmises kahtlustatav endine Ukraina ülemraada saadik Viktor Medvedtšuk üritab kohtu kaudu tagasi saada Ukraina kodakondsust ja kohta parlamendis, väidab Hromadske ajakirjanduslik uurimine.
Medvetšuk esitas mullu 20. veebruaril Ukraina ülemkohtusse hagi, nõudis temale ja ta kaastöölistele Ukraina kodakondsuse tagastamist.
Medvedtšuk väidab, et presidendi kodakondsuse äravõtmise seadlus oli “ebaseaduslik, alusetu, meelevaldne ja vastu võetud Ukraina põhiseadust rikkudes”.
Ülemkohus võttis selle avalduse läbivaatamiseks ja kohtuistungid selles asjas veel käivad.
Veebipõhine telekanal Hromadske märgib, et Medvedtšuki advokaadid keeldusid mitu korda oma kliendi nõudmisi kommenteerimast, viidates hõivatusele.
Kohturegistris avaldatud ülemkohtu lahendid selle juhtumi kohta viitavad, et algul oli kostjaks Ukraina president Volodõmõr Zelenski ning seejärel kaasati asja kolmandate isikutena Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) ja rändeamet. Just nende teabe põhjal anti välja presidendi seadlus Medvedtšuki Ukraina kodakondsusest ilma jätmiseks.
Tänavu jaanuaris tegi SBU ettepaneku kohtuasi lõpetada, nimetades hagi kunstlikuks. Hromadske allikate sõnul on Medvedtšukil tõenäoliselt Venemaa kodakondsus, mis sai temalt Ukraina kodakondsuse äravõtmise aluseks. Lisaks tunnistas Venemaa ta tegelikult sõjavangiks, kui nõustus vahetama teda vangi võetud Ukraina sõdurite vastu.
Ülemkohus lükkas aga tagasi SBU taotluse kohtuasi lõpetada ja nõudis Viktor Medvedtšukilt Ukraina kodakondsuse võtmise materjalide koopiaid.
Põhiseadusõiguse asjatundja Bohdan Bondarenko selgitas, et kohus soovib tuvastada Medvedtšuki kodakondsuse võtmise põhjusi.
Advokaadi sõnul, kui SBU ja president ei suuda Medvedtšuki Venemaa passi kohta tõendeid esitada, siis “võib ja isegi peaks” Zelenski seadluse Medvedtšukilt Ukraina kodakondsuse võtmise kohta tühistama.
Ukraina portaal Unian kirjutas, et 2021. aasta mais sai toonane Ukraina rahvasaadik Viktor Medvedtšuk SBU-lt kahtlustuse riigireetmises ja riigivara varguses okupeeritud Krimmis. Seejärel saatis kohus ta koduaresti.
Venemaa sissetungi alguses pääses Viktor Medvedtšuk koduarestist ja varjas end mõnda aega, püüdes põgeneda Ukraina kontrolli all olevalt alalt. Lõpuks, aprillis, pidas SBU ta uuesti kinni ja saatis eeluurimisvanglasse.
21. septembril 2022 anti Medvedtšuk vangide vahetuse raames Venemaale välja, saades vastutasuks 200 Ukraina võitlejat. 2023. aasta jaanuaris võttis Zelenski presidendi dekreediga Medvedtšukilt Ukraina kodakondsuse, misjärel võttis ülemraada temalt ka rahvasaadiku mandaadi.
Medvedtšuki nõudmine endise Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kaudu kodakondsust tagasi saada on kõike muud kui tavaline nõue. See on keeruline ja tundlik olukord, milles kahtlemata mängivad olulist rolli ka poliitilised huvid ja minevikusündmused. Ükskõik, kuidas see lõpuks laheneb, on oluline meeles pidada, et õiglus peab alati käima käsikäes seaduste ja demokraatlike põhimõtetega.ilmalik igasuguseid asjaolusid ja see pole ka tulevikus lahenduste leidmise teele asudes erandlik.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus