Madison europarlamendis praegu fraktsiooni ei vaheta ja ERK-iga ei liitu | Eesti

Eesti Euroopa Parlamendi liige Madison on kinnitas, et ta ei plaani praegu oma fraktsiooni muuta ega liituda ERK-iga.

Tema otsus on tulnud pärast pikka ja põhjalikku kaalutlust ning on seotud tema poliitilise programmi ja Euroopa Parlamendis tegutsemise strateegiaga. Madison rõhutab, et ta jätkab oma tööd Eesti huve esindamiseks ja Euroopa Liidu arengu toetamas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaadina Euroopa Parlamenti valitud, kuid EKRE-st sisetülide tõttu välja astunud Jaak Madison ütles, et plaanib praegu jätkata europarlamendi fraktsioonis Identiteet ja Dermokraatia (ID), kuhu ta kuulus ka eelmise koosseisu ajal. Uue erakonnaga liitumine Eestis tuleb tema sõnul kõne alla alles järgmisel sügisel seoses kohalike valimistega.

“Hetkel on plaan jätkata olemasolevas Identiteet ja Demokraatias (ID),” ütles Madison vastuseks küsimusele, mis saadikurühma liikmena ta Euroopa Parlamendis tööd alustab.

Samas tunnistas ta, et seoses ühe uue saadikurühma lisandumisega senise kahe rahvuslik-konservatiivse fraktsiooni kõrvale on olukord europarlamendis muutnud segasemaks ning suurem selgus peaks saabuma järgmise nädala alguseks.

“8. juuli peab olema meie poliitgrupi, ID koosolek, kus valitakse grupi president ja juhtivad kohad. Nii et selleks ajaks peab olema kindlasti selge, et mis saab suuresti nendest gruppidest,” märkis Madison.

Ungari peaminister Viktor Orban teatas pühapäeval, et soovib oma partei Fidesz osalusel koos Austria Vabaduspartei juhi Herbert Kickli ja Tšehhi endise peaministri Andrej Babiši parteiga ANO luua Euroopa Parlamendis uue saadikurühma Patrioodid Euroopa eest.

Hiljem avaldas huvi sellega liituda ka Saksa parempopulistlik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis on tülis Marine Le Peni juhitavate Prantsusmaa parempopulistidega, mis seni kuulusid samuti fraktsiooni ID.

Madisoni sõnul tuleb oodata ära Le Peni partei otsus, aga samuti vaadata, mida teeb Itaalia partei Lega või ka seni ID-sse kuulunud Hollandi Vabaduspartei, kes sai väga palju – seitse – mandaati või mida teeb ka Taani Rahvapartei.

Tuleb ära oodata, kas ja kui palju saadikuid ja erakondi on minemas uude fraktsiooni ID-st või ka teisest parempoolsest saadikurühmast Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR), rõhutas ta.

“Kuidas lõpuks kogu see maastik ümber mängitakse, selgub, ma arvan alles selle nädala lõpuks või uue nädala alguseks. Hetkel on seda raske öelda, et mis kogu sellest asjast saab,” rääkis Madison.

Samas kordas ta juba varem välja toodud põhjust, miks ta eelistaks ID-sse jääda: “Siiamaani olid ID-s tingimused väga mõistlikud, kus igal riigil, ka minul, oli täielik vetoõigus küsimustes, mis meile ei sobinud. Meil oli väga võrdne kõneaegade ja ressursside jagamine. Kas see ka uues grupis saaks niimoodi olema – täiesti lahtine, keegi veel praegu ei tea.”

Samas ECR-is on Madisoni sõnul väga tugev Poola Õiguse ja Õigluse partei domineerimine ning seal nii palju väiksemate riikide saadikute huvidega ei arvestata.

Küll aga võib Orbanil olla lihtsam uut fraktsiooni moodustada, kuna Fidesz on peaministrierakond ja hetkel on Ungari ka Euroopa Liidu eesistuja. “See kindlasti tõmbab ka natuke kergemini riike kokku, et saada neid kasvõi ühe-kahe liikmega delegatsioone ehk riike paati.”

Saadikurühma moodustamiseks on Euroopa Parlamendis vaja vähemalt 23 saadikut, kes esindavad vähemalt veerandit liikmesriikidest, mis tähendab praegu seitset või rohkemat riiki. Ja ehkki üksikul saadikul pole parlamendis eriti suurt jõudu, on neil saadikurühmade moodustamisel siiski väga oluline roll, kuna fraktsiooni loomisel võib raskeks osutuda vähemalt seitsme riigi esindajate leidmine.

Samas saab fraktsioone luua kogu parlamendi ametiaja vältel, nende suurus ja koosseis muutub suhteliselt sageli, kuna saadik on oma otsustes vaba ja võib ise otsustada oma fraktsioonilise kuuluvuse. Samuti võib saadikurühmade koosseis muutuda, kui mõne riigi parteidelegatsioon sellest erimeelsuste tõttu välja astub või välja visatakse.

ERK-i toetab, aga ei liitu  

Kommenteerides oma suhet EKRE-st välja visatute ja ise lahkunute algatatud uue erakonnaga Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK), ütles Madison, et toetab seda, kuid praegu sellega liituda ei kavatse.

“Ma loodan, et uus erakond saab ilusti käima ja saab koondada enda alla inimesi, kes on kas välja heidetud või sunnitud lahkuma Konservatiivsest Rahvaerakonnast ja ka neid inimesi, kes on muidu konservatiivsed ja rahvuslikud patrioodid, aga kes siiamaani pole leidnud endas poliitilist kodu kas EKRE-s või Isamaas. Nii et ma väga loodan, et neil läheb väga hästi selle erakonna tegemisega,” rääkis ta.

Aga ise ta selle liikmeks astuda praegu ei plaani, lisas Madison.

“Ma ütlesin ka umbes nädal tagasi avalikult välja, et ma hetkel ei näe nagu põhjust liitumiseks, kuna siis, kui ma hakkan liituma uue erakonnaga, siis ilmselgelt ma tahan hakata seal ka täiemahuliselt panustama, mis omakorda tähendab seda, et seda peab hakkama tegema Euroopa Parlamendi töö kõrvalt ja lõppkokkuvõttes tahetakse sind kodus maha lüüa, kui hakkad siin parteid üles ehitama täie rauaga,” rääkis ta. “Nii et ma praegu hea meelega toetan küll igati kaudselt, aga ma ei võta endale neid kohustusi, et hakata ise panustama kohe 24/7 erakonna ülesehitamise.”

Samas kinnitas Madison, et ei välista ERK-iga liitumist tulevikus: “Ei, kindlasti mitte!”

Küsimusele, millest oleneb tema liitumine ERK-iga, tõi Madison välja järgmise aasta oktoobris peetavad kohaliku omavalitsuse valimised: “Eks ta sõltub suuresti sellest, mis saavad olema plaanid kohalikel valimistel järgmise aasta sügisel. /—/ Siis peabki vaatama puhtalt poliitiliselt, et kuidas kohalikel valimistel kas osaleda ja kus osaleda ja kuidas osaleda.” 

Madison viitas sellele, et eelmistel kohalikel valimistel sai ta oma kodukohas Järva vallas EKRE nimekirjaga napilt esikoha Keskerakonna ees ning oleks nüüd lootnud võita juba ülekaalukalt.

Eesti Euroopa Parlamendi saadik Madis kõnetab otsuse, jätkata fraktsioonivahetuse ja ERK-iga liitumise vahel olevate proovideta. See näitab, et ta soovib oma poliitilist suundsuunda ja strateegiaid hoida endiselt oma kontrolli all.

Oluline on jälgida, kuidas see otsus Madisile ja tema poliitilisele karjäärile tulevikus mõjub ning kuidas see mõjutab Eesti Euroopa Parlamendis esindust.