Maaten Estonia juurdeehitusest: me ei saa teistest osapooltest üle sõita | Kultuuripoliitika

Eesti on alati olnud maantee Euroopa südames, ühendades ida ja lääne ning põhja ja lõuna. Maante ehitamine on alati olnud oluline osa meie riigi arengust ning see on läbi aegade mänginud olulist rolli ka meie kultuuripoliitikas. Me ei saa ehitada uut teed üle teiste osapoolte – me peame leidma tasakaalu looduse, kultuuri ja ajaloo vahel. Eesti juurdeehitus peab austama meie minevikku, kuid samas olema ka suunatud tulevikku, pidades silmas nii majandust kui ka inimeste vajadusi.

Rahvusooper Estonia direktor Ott Maaten rõhutas “Terevisoonis”, et rahvusooperi kavandatav juurdeehitus peab sündima pooltevahelise koostöö tulemusel. Me ei saa nii-öelda teerulliga minna, rõhutas ta.

Riigikogu kultuurikomisjoni algatatud eelnõu, mille abil Estonia teatri juurdeehitus rajataks riigi eriplaneeringuga, minnes mööda nii muinsus- ja looduskaitse kui ka linna nõudmistest, on tekitanud vastakaid arvamusi, avaldas “Aktuaalne kaamera” teisipäeval.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver rääkis “Aktulaases kaameras”, et linna hinnangul saaks juurdeehituse ja Estonia ruumitingimuste parendamise korraldada ka niimoodi, et säiliks park ja muinsuskaitselised väärtused.

“Üks esimesi küsimusi, millele tuleks vastata on see, kas on vaja 1200-kohalist saali või piisaks 800-kohalisest, kui 800 kohta annaks antud asukohas oluliselt vabamad käed erinevate ruumiliste lahenduste otsimiseks. Kui kindlasti oleks vaja 1200 kohta, siis ma hakkaksin pigem uut krunti otsima,” sõnas Alver.

“Täna on nii muinsuskaitse kui looduskaitse valmis selle ruumiprogrammi poolt kompromisse tegema, pigem ootaks rahvusooperi poolt ruumiprogrammi osas kompromisse, et me saaksime selle koha peal keskpõrandale kokku ja leiaksime hea lahenduse,” lisas ta.

2021. aastal võttis riigikogu vastu otsuse Estoniale juurdeehituse tegemiseks. “Räägiti juurdeehitusest, mitte sissehitusest, pealeehitusest, allaehitusest. See otsus oli juurdeehitus,” rõhutas Maaten. “Riigikogu hindas riigi rahalisi võimalusi ja selle keskmeks oli, et Eesti kultuuriruumis puudub täna muusikateatri ehk ooperi- ja balletikunsti jaoks sobiv saal.”

Hiljem on aga selgunud, et juurdeehitus ei ole muinsus- ja looduskaitsekorraga kooskõlas. Samuti tekitab juurdeehitus erimeelsusi ka Tallinna linnavalituses.

Nüüd on aga riigikogu kultuurikomisjon algatanud eelnõu, et Estonia teatri juurdeehitus rajataks riigi eriplaneeringuga, mis võimaldab mööda minna nii muinsus- ja looduskaitse kui ka linna nõudmistest.

“Nende piirangute mahavõtmine on nii-öelda tavamehhanismiga suhteliselt keeruline ja aeganõudev. Selle tõttu läheb riigikogu rahvusooperi toetusgrupi eestvedamisel ja nüüd siis kultuurikomisjoni ettepanekul menetlusse seaduseelnõu, millega soovitakse kehtestada eriplaneering sellele alale ehk see võimaldaks seadusandluses teatud muudatusi teha – teha natukene kiiremini ja natukene efektiivsemalt. Sellega tekiks meie nii-öelda tegevvõimule ehk siis kultuuriministeeriumi ametnikele ja linnaametnikele täiendav võimlus kiiremini liikuda,” rääkis Maaten.

Regionaalministeeriumi hinnangul ei ole riigi eriplaneering ette nähtud selleks, et kehtivatest seadustest ja õigusruumist mööda minnes teatrile juurdeehitust teha. Tallinna linnavalitsus ei pea aga kahe ooperi- ja balletisaali rajamist mõistlikuks.

Maaten tõdes, et saab ka teistest huvigruppidest aru ning projekt peab sündima pooltevahelise koostöö tulemusel. “Me ei saa nii-öelda teerulliga minna. Ma saan ka ametkondadest ja ametnikest aru, kelle ülesanne ongi hea seista ja järelvalvata, et ei toimuks seadusevastast ja muud sellist. Selles valguses tulebki diskussiooniga seda asja lahendada,” rääkis teatrijuht.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et Eesti kultuuripoliitikas ei saa ega tohiks üks osapool domineerida teisi. Maaten Estonia juurdeehitusse liitumine peaks toimuma läbi avatud ja ausa dialoogi erinevate huvigruppide vahel, et tagada kultuuri mitmekesisus, jätkusuutlikkus ja kõigi osapoolte vajaduste arvessevõtmine. Kultuuripoliitika kujundamisel on oluline laiem ühiskondlik toetus ning koostöö, et luua tugev ja kestev alus, mis toetaks Eesti kultuuri arengut ja rikastamist.