Maalikunstnik Eero Alev: laste loomingus on pöörane vabadus | Kunst

Tere tulemast Eestisse! Maalikunstnik Eero Alev on pühendunud laste loomingule, mille tema sõnul on täis pöörast vabadust. Tema kunstiteosed on täis elavat värvi ja kujutavad endast vaimset avastamist ning uudishimu maailma vastu. Alev usub, et laste loominguline väljendusviis on puhas ja tõeline ning inspireerib ka täiskasvanuid avastama oma enda lapsemeelset loovust. Tema kunsti nägemine on unustamatu kogemus, mis avab uusi perspektiive ning kutsub üles mõtlema lapsepõlve vabaduse ja loovuse üle.

“OP-i” saade käis külas maalikunstnik Eero Alevil, kes avas hiljuti näituse “Lauamäng ja lend paberist linnuga” Haapsalu Linnagaleriis. Näitus sai kunstniku sõnul alguse kahest motiivist – lauamängust ja tema laste valmistatud pabermeisterdustest. Lapsed on Alevi jaoks tema loomingus suureks inspiratsiooniks.

Iseäraliku ning ainuomase käekirjaga kunstnik tõdes, et teadlikult ta oma stiili kujundanud ei ole, küll aga on ta joonistanud nii kaua kui ta ennast mäletab.

“Lapsena keegi mind ei juhendanud, keegi mind ei õpetanud, aga õnneks ka keegi ei keelanud. Ja see oli minu jaoks selline maailm, kus ma olin täiesti vaba. Alles kahekümnendates eluaastates hakkasin teadlikult mõtlema selle peale, et ma olen justkui nagu alati olnud hea joonistaja. Aga ande pealt puhtalt kaugele ei purjeta, et ikkagi päris palju on vaja tööd teha, et edasi areneda ja siis ma hakkasin ka mingeid tehnilisi oskusi omandama,” meenutas kunstnik, kes õppis nii Tõnis Laanemaa stuudios kui ka erinevatel Drink&Draw üritustel ning hiljem juba Eesti Kunstiakadeemias. 

Alev kasutab oma tööde puhul sageli fotosid referentsmaterjalina. “Ma ei ole kunagi taotlenud fotorealismi, aga mul on soov maalides luua teatud illusioon, teatud usutavus ja foto on lihtsalt kõige käepärasem, mugavam vahend selleks. Oletame, et ma maalin liivaranda või mingit suurt kivi – ma ei saa seda stuudiosse kaasa võtta, aga ma saan vaadata fotot. Ja ma pigem maalin sellest fotost natukene mööda, ehk siis ma tõlgendan värve omamoodi. Jätan sealt midagi ära, muudan natuke kompositsiooni, ehk siis ma kasutan seda abivahendina,” selgitas kunstnik, kelle töödes prevaleerivad tumedad toonid. 

“Ma ei lähe kunagi suvalise värviga suvalisse kohta, ma ei rahuldu enne, kui ma saan kätte selle õige tooni, ma segan segan, segan, proovin, segan uuesti. Ja see tumedus kuidagi tahab vägisi tulla ise mu töödesse. Võib-olla mu meeleolu on selline natukene nukrameelne või raskemeelne. Kui ma töötan, siis põhimõtteliselt mul käib dialoog endaga, kus ma mõtisklen elu ja surma üle,” lisas ta. 

Alevi maalidel on sageli kujutatud lapsi, kunstniku sõnul inspireerivad teda tema enda lapsed. “Ma maalin ikkagi seda, mis on mulle kõige lähemal ja mis on minu jaoks aktuaalne. Kui mul vanem tütar jõudis vanusesse 3-4 aastat, siis see on erakordselt põnev aeg lapse arengus. See, milliseid pilte ta hakkab siis joonistama – seal on niisugune pöörane vabadus sees. Laps ei tea mitte midagi reeglitest, õpetustest, aga samas on tal mingisugune ürgne jõud, mis paneb need kujundid paberile ja tohutult kiiresti, ilma igasuguse kartuseta eksimuse ees. See tohutult kütkestas mind.”

Kunstnik Eero Alevi töö lastega on avanud uusi vaatenurki kunstimaailmale. Tema julgus anda lastele täielik loominguline vabadus on pannud aluse pöörastele ja mängulistele kunstiteostele, mis on täis elujõudu ja energia. Alevi suhtumine julgustab lapsi eneseväljendamisele ning annab neile võimaluse avastada oma kunstipotentsiaali. Tema töö tõestab, et laste kunst ei ole mitte ainult armsad joonistused, vaid ka tõeline kunstilooming, mis väärib tähelepanu. Alevi panus kunstimaailma on kõnekas ja kaasahaarav ning sellel on oluline mõju lapse loomingulise arengu toetamisel.