Lydia Koidula luulekonkurss tõi võistlema luulehuvilisi kogu Eestist | Kirjandus

Tere tulemast Eestisse! Lydia Koidula luulekonkurss on toonud kokku luulehuvilisi üle kogu meie kauni maa. See on sündmus, mis toob südamest südameni, inspireerides ja ühendades inimesi läbi poeesia. Kust sa siis ka ei oleks, on see võimalus astuda sisse imelisse maailma, mis on täis kaunist sõnade mängu ja emotsioone. Koidula luulekonkurss on täis kirge ja talenti, viies meid läbi luule maagilisele teekonnale, kus loome ja kirg saavad vabalt lennata. Tere tulemast osalema ja avastama!

Pärnus toimus 10. korda Lydia Koidula luulekonkurss, mis tõi kokku luulehuvilised üle Eesti. Konkursi eesmärk on ärgitada täiskasvanute luule- ja etlemishuvi ning näidata, kuivõrd väärtuslik on Eesti luule.

Lyida Koidula muuseumis astus üles 15 üle Eesti kokku tulnud luulehuvilist, kes esitasid ühe Koidula ja ühe vabalt valitud autori luuletuse.

Luulekonkursi finaalvõistlusele tuldi Pärnusse kohale nii Võrust, Kuressaarest, Tallinnast, Tartust kui ka Virumaalt. Esimesena võeti esinemisnärvi maandamiseks ette soojendusvõimlemine. Seejärel said esinejad astuda üksteise järel publiku ette ja juba paari tunni möödudes oli parim etleja selge.

“Ma olen väga, väga üllatunud,” ütles võitja Arabella Antons.

“Esmalt, kuna mul teine luuletus oli olemas, siis ma otsisin kõigepealt Koidula luuletusi, lappasin ta igasuguseid luulekogusid, siis ma leidsin selle. Siis ma arvan, et tubli nädal aega ma õppisin seda pähe ja harjutasin,” kirjeldas ta konkursiks valmistumist.

Arabella on 18-aastane Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient ja kandis ette Koidula luuletuse “Enne surma – Eestimaale!” ja Ave Alavainu luuletuse “Fööniksi enesetapp”.

Üks kolmest žüriiliikmest, luuletaja Doris Kareva ütles, et sel aastal esitati konkursil pigem ootamatuid tekste.

“Mul on mulje, et Koidula jääb aegamisi inimestele kaugemaks, paljud tema luuletused. Aga seekord oli välja otsitud tema vähem tuntud luuletusi. Kõige rõõmustavam oligi see, et väga noored esinejad leidsid enda lahenduse Koidula sõnadega kõnelda, nad rääkisid nagu südamest,” ütles Kareva.

Korraldaja, Koidula muusemi juht Elmar Trink peab tänavuse konkursi suurimaks võiduks seda, et teiste seas tulid osalema just noored inimesed.

“On väga vähe inimesi, kes loevad eesti luulet. Veel vähem on neid, kes seda omandavad endale, mälus omandavad, ja veel vähem neid, kes seda oskavad ka vahendada teistele inimestele,” tõdes Trink.

Võitja sai auhinnaks pastellmaali Lydia Koidulast. Esialgu ei olnud veel kindel, kuhu ta selle üles riputab.

“Ma arvan, et ma pean otsima, sest see peab ikkagi olema väärikalt suurel seinal, kus on vaba pind taga, et nii Koidula väärikus kui ka ilu tuleks välja,” ütles Antons.

Kokkuvõttes võib öelda, et Lydia Koidula luulekonkurss on oluline sündmus kogu Eesti luulesõprade jaoks. See toob kokku nii kogenud kui ka alles alustavaid luuletajaid üle kogu riigi, edendades sellega Eesti kultuuripärandit ja luulekunsti. Konkursil osalemine annab võimaluse oma loomingut teistega jagada ja saada tagasisidet ning tunnustust. Üritus loob ka võimalusi uute tutvuste loomiseks ja koostööks teiste luulehuvilistega. Lydia Koidula luulekonkurss innustab ja inspireerib inimesi arendama oma luuleoskusi ning panustama Eesti luulepärandi jätkamisse.