Luhalaid: riigigümnaasiumide rajamisega loodud süsteem on endiselt segane | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Luhalaid on riigigümnaasiumide rajamisega loodud süsteem, mis on tekitanud segadust ja küsimusi. Uus gümnaasiumide valimissüsteem on tekitanud palju arutelu ning paljudes kogukondades on tekkinud segadus ja mure. Kuigi algatusel on head kavatsused, on sellega kaasnenud ka palju segadust. Uus süsteem vajab veel vaatamist ja korrigeerimist. Selles artiklis uurime, kuidas Luhalaidi reformimine võib mõjutada Eesti haridussüsteemi tulevikku.

Haridus- ja teadusministeerium alustab omavalitsustega läbirääkimisi gümnaasiumiastmetesse vastuvõtu lõpetamise üle seal, kus on alla 100 õpilase. Kõigepealt võtab ministeerium ette gümnaasiumid, kus õpib alla 40 noore.

Haridusminister Kristina Kallas selgitas “Esimeses stuudios”, et alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmete sulgemist vaatab ministeerium kümne aasta perspektiivis ja praegu nendega kiiret ei ole.

“Esimesed ettepanekud, et gümnaasiumiastmed sulgeda, on 2027-2028 puhtalt selle tõttu, et järgmised kolm aastat tulevad põhikoolist suured põlvkonnad ja nagunii on vaja gümnaasiumikohti. Läbirääkimised on täna viis aastat ettevaatamisega, läbirääkimised pole sellised, et sulgege september 2024 gümnaasiumiaste. Ei. Me tuleme rääkima sellest, mis saab aastal 2027-2028, kui põhikooliõpilaste arv drastiliselt kukub,” rääkis minister.

Veikko Luhalaid rõhutas, et seaduse järgi ei saa öelda, et riik tuleb kohalikke gümnaasiumeid kinni panema, sest see on omavalitsuste enda pädevus. Ta lisas, et esialgu algavad siiski alles läbirääkimised.

“Hoolimata sellest, kas ma arvan, et see on õige või vale – ma olen Eesti valdade, linnade liidu tegevdirektorina omavalitsuste huvide eest seisja –, selgelt praegu midagi välja öelda on vara, sest esialgu meil on teadmine, et ministeerium läheb alles läbirääkima, mitte sulgema,” ütles ta.

“Läbirääkimised tähendavad, et jõutakse mingi tulemuseni. Tulemus on kas positiivne või negatiivne, oleneb kelle poolt vaadata. Järelikult mingid liikumised toimuvad, sest selge on see, et mõni omavalitsus arvab võib-olla samamoodi nagu minister. Mõni arvab vastupidi,” lisas Luhalaid.

Kallase sõnul on läbirääkimiste nimekirjas praegu neli omavalitsust, kes soovivad koolivõrgu teemat ise ministeeriumiga arutada.

“Nad tahavad, et gümnaasiumiaste, mis neil on päris pisikene, sealsed õppekohad riik võtaks enda vastutusele ja põhimõtteliselt tõstaks need õppekohad ümber lähedalasuvatesse riigikoolidesse. Kas on need siis riigigümnaasiumid või on need kutsehariduskeskused. Samamoodi küsimus ei ole ainult riigikoolidesse tõstmises, sest meil on näiteks üks omavalitsus, kellega alustasime läbirääkimisi, kellel on lähedal teise omavalitsuse gümnaasium, kus on oluliselt suurem hulk õpilasi ja oleks ju mõistilk teise omavalitsusega kokku leppida ja seda gümnaasiumit ühiselt pidada. Seal on justkui soov, et riik tuleks appi neil läbirääkimistel omavahel kokku leppima, et kuidas seda gümnaasiumi ühiselt pidada,” selgitas Kallas.

Ülejäänud nimekirjas olevatelt omavalitsustelt soovib ministeerium teada, millised on nende enda plaanid.

“Kas neil on pikas plaanis kavas gümnaasiumit edasi pidada, kas nad näevad, et see gümnaasium peaks neil kasvama, kuidas peaks kasvama ja kuidas nad tagavad õpetajate järelkasvu. Sest see kõige kriitilisem kriteerium nende gümnaasiumite puhul pole see kui palju seal lapsi on, vaid see, kas nad suudavad järgmise viie kuni 10 aasta pärast tagada aineõpetajate olemasolu neisse gümnaasiumidesse,” rääkis Kallas.

Luhalaiu hinnangul on riigigümnaasiumid suurendanud ebavõrdsust ja kogu protsess poolik.

“Kõigepealt tuleks samm tagasi astuda. Rääkima peaks kogu terviksüsteemist ja kõigepealt sellest, kelle vastutusala on gümnaasiumiharidus või üldse haridus. Kui see asi on paigas, siis saame vaadata, kus suletakse midagi, kus ei suleta midagi, kus on võimalik koostööle paluda, sundida, meelitada ja kus ei ole võimalik seda teha. Nii et tegelikult ilmselt tuleks vaadata seda süsteemi nõnda, kas täna on mõistlik selline süsteem, et riigigümnaasiumid on mõneti seda ebavõrdsust suurendanud – need on riigi pidada, need on populaarsemad, sinna on tasuta teenuseid võimalik saada õpilastel, kes sinna lähevad, ja nüüd on teatud hulk inimesi, kes mingil põhjusel ei saa sellest (senisest) gümnaasiumist ära tulla. Minu arvates on see poolik protsess, mis riigigümnaasiumidega tekkis,” kommenteeris Luhalaid.

“See on kindlasti üks moment, et see (riigigümnaasiumid) on turgu solkinud. Aga ma ei ütle seda negatiivselt, sest riigigümnaasiumid annavad väga head haridust, väga head koolid on nad lõpuks, aga nad on tekkinud ühe tüki või ühe kitsa eesmärgi lahendamiseks mingil ajahetkel ja tegelikult kogu süsteem on endiselt segane. Ja kui läbirääkimised saavad läbi, oletame, et teatud osal ka positiivse tulemusega, siis ikkagi jäävad ju osad väikesed gümnaasiumid alles. Ehk see süsteemne lähenemine jääb ikkagi puudulikuks,” sõnas ta.

Kallase sõnul tekkisid riigigümnaasiumid sellepärast, et põhikoolijärgne haridus muutus aina komplekssemaks, kuna seal on vaja teha akadeemilisi valikuid, saada süvaõpet erinevates valdkondades ning oli näha, et väikesed omavalitsused ei suuda tagada selleks vajalikku õppetaset.

“See on ilmselge, sest nii nagu omavalitsused ei suuda üleval pidada kutsehariduskeskusi või ülikoole, sest selleks ei ole ressursse, täpselt samamoodi on tänaseks gümnaasiumiaste juba akadeemiline ettevalmistus ülikooliks ja kuna need ootused gümnaasiumiõppele on muutunud nii palju viimase 30 aastaga, siis oli näha, et omavalitsused kas peavad liitudena gümnaasiume või tegelikult riik, kes on suurem ja võimekam gümnaasiumiharidust andma, võtab suurema vastutuse,” rääkis Kallas.

“Ja täna me näeme seda, et me liigume ikkagi sinna suunda, et ma arvan, et umbes 10 aasta perspektiivis on enamus põhikoolijärgsest haridusest riigi vastutada. See puudutab ka Tallinna ja Tartu linna,” ütles minister.

Luhalaid vaidles ministrile vastu. “Kui see protsess algas, olin ma omavalitsusjuht Ida-Virumaal ja ka omavalitsuste liidu esimees Ida-Virumaal. Riigigümnaasiumide teke oli tol ajal selgelt sellel eesmärgil, et omavalitsuste n-ö saamatust ära lahendada, riigi õlaga ära lahendada. See, mida te ütlesite, on õige, aga küsimus ongi rahas – kuhu raha läheb, kes saab raha, kas raha saavad riigigümnaasiumid või saavad näiteks koostöös omavalitsused,” rääkis ta.

Kokkuvõttes näitavad Luhalaiu riigigümnaasiumide rajamisega seotud probleemid, et süsteem on endiselt segane ja vajab olulist täiustamist. Võttes arvesse õpilaste ja õpetajate muret jätkuva segaduse üle ning vastuolulisi otsuseid koolide asukoha ja struktuuri osas, on selge, et uued meetmed on hädavajalikud. On oluline, et haridusministeerium ja teised vastutavad asutused võtaksid arvesse kogukonna tagasisidet ja töötaksid välja selge ja toimiva plaani, mis vastaks kõigi osapoolte vajadustele. Ainult siis saab tagada parema haridussüsteemi tulevikus.