Lugeja küsib: kas linnud ja loomad näevad maailma inimestest teisiti? | Lugeja küsib

Tere tulemast Eestisse, kus loodus on rikkalik ja mitmekesine. Üks põnev teema, mis on paljusid inimesi alati huvitanud, on see, kuidas linnud ja loomad näevad maailma, võrreldes meie inimestega. Kas nende nägemine, kuulmine ja taju on teistsugune kui meie omad? Kas nende maailmapilt on täiesti erinev või sarnane meie omaga? Need küsimused pakuvad huvitavat arutelu looduse ja loomade käitumise üle ning võivad anda meile uusi perspektiive loomade ja lindude maailmast. astuge kaasa mõtlema ja avastama!

Kui Uno Loopi huvitas küsimus “mis värvi on armastus”, võib tegelikult olla nii, et inimesed seda värvi ei näegi. Sellest, miks on inimeste värvinägemine võrreldes teiste lindude ja loomadega üsna kesine, rääkisid Novaatorile Tartu Ülikooli entomoloog Kelly Kittus, linnuökoloog Marko Mägi ja Tallinna Ülikooli zooloogia lektor Arno Põllumäe.

“Nägemise ja värvide küsimused on keerukad, kuna hõlmavad endas palju erinevaid aspekte. Kui aga võrrelda inimese nägemist ülejäänud loomariigiga, võib tõesti öelda, et see on küllaltki kesine,” sõnasid Kelly Kittus ja Marko Mägi. 

 Teadlaste sõnul jaotub loomade nägemine di-, tri- ja tetrakromaatseks. Kui näiteks koerte, nagu enamiku imetajate, nägemine on dikromaatne, näevad inimesed trikromaatselt. Vastav ladina eesliide tuleneb silmas olevate kolvikeste tüüpide arvust, mis määrab omakorda selle mitut värvipigmenti ja selle variatsiooni nähakse. 

“Näiteks lindudel, kes on tetrakromaadid, on kolvikesi nelja tüüpi. Lisaks punasele, sinisele ja rohelisele näevad nad inimsilmale nähtamatut ultraviolettvalgust (UV). See tähendab, kui inimene näeb valgust spektrivahemikus 400–700 nanomeetrit, kus ühes otsas on violetne ja teises otsas punane, näevad linnud lisaks ka lainepikkust 300–400 nanomeetrit. Seega on nende värvinägemine oluliselt parem kui imetajatel,” selgitasid teadlased.

Kuigi inimsilm UV-d ei näe, levivad internetis pildid sellest, kuidas võiks UV-valgusspektit tajuda linnud. Kuna arvutiekraan inimesese UV taju paremaks ei tee, soovitavad teadlased sellistesse simultasioondiesse suhtuda aga eluterve umbusuga.  

Lisaks on paljudel lindudel, roomajatel ja putukatel imetajatest oluliselt mitmetahulisem nägemismeel. See toetub erinevat tüüpi kolvikestele ja fotoretseptorrakkudele, mis reageerivad omakorda erinevatele spektrivahemikele. 

Näiteks lisaks punasele, sinisele, rohelisele ja UV-le tajuvad mõned loomad, nagu maod, infrapunavalgust, mis võimaldab neil “näha” soojuskiirgust. Kuna selle kiirguse sensoriks võib olla aga mõni muu elund kui silm, ei saa infrapuna tajumist alati “nägemiseks” nimetada.

Arno Põllumäe kinnitas, et inimestel puudub võime näha ultraviolett- ja infrapunavalgust. Samas on tema hinnangul omaette küsimus, kas nende variatsioone saab üldse värvideks nimetada. “Loomulikult võib infrapuna ja ultravioletti omakorda kitsamateks spektriribadeks lahutada ja neid omamoodi nimetada, aga kuna inimene seda nagunii ei näe, pole ilmselt neile värvivarjunditele nimede andmine põhjendatud,” selgitas Põllumäe. 

Teadlase hinnangul on lisaks värvide kirkuse eristamisele oluline arvestada värvide lahutusvõimega ehk sellega, kui väikest lainepikkuse erinevust suudab silm tajuda. Ka see võime on tema sõnul liikide kaupa individuaalselt erinev ja osade jaoks olulisem kui teistel. 

Ainult värvidega rallit ei sõida

Kelly Kittuse ja Marko Mägi sõnul saab nägemise puhul tegelikult “võistelda” mitmel alal: mitte ainult värvitajus, vaid ka nägemise kiiruses, kauguses ja ulatuses.  

“Pimedas nägemises on kõige paremad erinevad kakud. Samas kui kõige kaugemale, kuni kahe kilomeetri kaugusele näevad kotkad. Punarind ja mõned teised suudavad aga näha-tajuda magnetvälju,” selgitasid teadlased.

Roomajatest on ilmselt kõige parema nägemisega kameeleon, kelle nägemine on panoraamne ja kes suudab mõlemat silma eraldi fokusseerida. Üks huvitavamaid nägemisi on aga ritsikvähkidel. Nendes silmas on 16 fotoretseptorit, mis võimaldavad näha nii nähtavat valgust, UV spektrit kui ka polariseeritud valgust. 

“Kõige mitmekülgsema värvinägemise tiitel läheb aga kiilidele. Kui meie näeme kombinatsioone rohelisest, punasest ja sinisest, näevad nemad kombinatsioone kolmekümnest erinevast pigmendist. Samuti näevad nad igas suunas ja mitu korda kiiremini kui inimesed: kiilid suudavad eristada-tajuda kuni 300 kaadrit sekundis. See tähendab, et nende jaoks kulgeb ka tajutav aeg inimestest oluliselt aeglasemalt,” lisasid teadlased.

Linnud ja loomad tajuvad maailma teistmoodi kui inimesed, kuna neil on erinevad meeled ja instinktid. Nende nägemine, kuulmine ja lõhnataju võivad olla palju teravamad kui inimestel ning nende käitumine ja reageerimine ümbritsevale keskkonnale on seotud nende ellujäämisinstinktidega. Samuti suudavad nad tajuda ja jälgida looduses toimuvaid muutusi ning olla ühenduses loodusega palju sügavamal tasandil kui inimesed. Seega on oluline austada ja hoida loomi ja nende elukeskkonda, et säilitada tasakaalustatud ökosüsteem.