Loodusmaja täpne keskkonnajalajälg selgub pärast lahenduste kinnitamist | Keskkond

Tere tulemast Eestisse, kus põnevad keskkonna-alased algatused on alati olnud prioriteediks. Üks neist on Loodusmaja, mis jälgib täpselt keskkonnajalajälge, et välja selgitada, kuidas meie tegevus mõjutab meie ümbrust. Pärast lahenduste kinnitamist õnnestub meil leida paremad ja jätkusuutlikumad viisid oma loodusvarade kasutamiseks. See on oluline samm meie planeedi kaitseks ning annab meile võimaluse elada tasakaalus loodusega. Keskkonnahoid on igaühe vastutus ja me oleme uhked selle üle, kuidas meie riik seda tähtsat tööd teeb.

Ehkki Kalamajja ehitatava puidupõhise Loodusmaja süsinikujalajälg tõotab jääda teistest kaasaegsetest lahendustest väiksemaks, selgub ekspertide sõnul kompleksi täpne keskkonnamõju pärast lõplike lahenduste kinnitamist.

“Loodusmaja täpne keskkonnajalajälg selgub, kui kinnitatud on projekti lõplikud lahendused ja kasutatavate ehitusmaterjalide tootjad. Selliselt saab arvesse võtta valmiva Loodusmaja kõiki aspekte, alates materjalide tootmisest kuni töökeskkondade efektiivsuseni. Siiski on selge, et puidu kasutamine hoone peamise ehitusmaterjalina aitab leevendada inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid ja vähendab CO2 jalajälge, sest puitehitis talletab endas süsihappegaasi,” sõnas kliimaministeeriumi ehituse ekspert Jüri Rass. 

Eksperdi sõnul näitavad hoone projekteerimisfaasis tehtud arvutused, et kompleks talletab umbes 3900 tonni biogeenset süsinikku. Võrreldes samas mastaabis raudbetoonkonstruktsiooniga oleks Loodusmaja jalajälg Rassi hinnangul umbes poole väiksem. Tema sõnul taastub ehitise jaoks vajalik puitmaht Eesti metsades umbes ühe ööpäevaga.

“Puidu kasutamine pakub ka muid eeliseid teiste ehitusmaterjalide ees. Näiteks on puithoone kivihoonest kuni seitse korda kergem. See lubab hoonete vundamendid rajada oluliselt väiksema materjalikulu ja CO2 jalajäljega. Lisaks on puit inim- ja keskkonnasõbralik ehitusmaterjal – puithoonetes on võimalik luua väga hea, tervisliku sisekliimaga töökeskkond,” hindas Rass.

Eesti Kunstiakadeemia arvutusliku arhitektuuri teoreetik ja praktik Renee Puusepa sõnul ei muuda puit üksinda aga ühtki hoonet keskkonnasõbralikumaks. Vaadata tuleks hoonet kui tervikut: “Puitu tuleb kasutada õigesti ja õiges kombinatsioonis teiste materjalidega, sh terase, klaasi ja betooniga. Peaksime vaatama seda, kuidas puithoonete ehituskomponendid on projekteeritud, ja et neid saaks lähtematerjalideks lihtsasti lahti võtta.”

Samas märkis ekspert, et puitmajad on tõesti väiksema jalajälje ja parema sisekliimaga ning ka ajale vastupidavamad. Nimelt annab puidu lihtne töödeldavus võimaluse muuta hoonete planeeringut. Puusepa sõnul tulekski uusi puitmaju projekteerida nii, et neid oleks hiljem lihtne muuta, laiendada või ka vajadusel teisaldada. 

Loodusmaja kui kohalik Sydney ooperimaja

Jüri Rassi sõnul võimaldab Loodusmaja demonstreerida mitmeid puitlahendusi. Näiteks on viiekorruseline “Dokihoone” Eesti kõrgeim uusehitis, mille kõik kande- ja jäigastuselemendid on puitmaterjalidest. Samuti võimaldab kompleks demonstreerida puitkonstruktsioonide kasutamist kontorihoonetes ja suuresildeliste katuste ehitamisel.

Seeläbi võiks uut hoonet näha kui pilootprojekti, millega annab riik avalikule ja erasektorile eeskuju. Samal põhjusel on võimalikult suur osa hoone puitkonstruktsioon-elementidest ja lahendustest projekteeritud viisil, et neid saaks toota tehases ja integreerida omakorda teistesse projektidesse. “See tähendab paremat kvaliteeti ja ressursikasutust, minimaalselt jäätmeid ja suurt ajasäästu ehitusplatsil,” sõnas Rass. 

Renee Puusepa hinnangul võiks Loodusmaja võrrelda Sydney ooperiteatri tüüpi ikooniliste arhitektuuriteostega, mille väärtus on ennekõike kultuurne ja sotsiaalne. “Taoliste hoonete puhul ei peaks me rääkima keskkonnasäästust. Puit on sellises hoones pigem sõnumikandja isegi siis, kui elukaarearvutused tegelikku keskkonnasäästu ei kinnita,” selgitas Puusepp.

Jüri Rass märkis, et  hoonel on terve rida silmapaistvalt uuenduslikke külgi, mis on kõik seotud puidu kasutamisega. Muuhulgas tõi ta välja näiteks ristkihtpuidu ja liimpuittalad, mille vastupidavuse uurimisega tegeletakse aktiivselt Eesti kõrgkoolides. Rassi sõnul kasutatakse hoones ka maailma kontekstis innovaatilisi puitkonstruktsioonide kombinatsioone, mis peaksid suurendama hoone jäikust. 

Kõik Eesti majad võiksid olla puidust 

Kui uue Loodusmaja näol on tegu suunanäitajaga, on puidu kasutuse potentsiaal Renee Puusepa sõnul märksa kõrgem: “Puit on taastuv loodusvara ja meil on seda piisavalt, et kõik Eesti majad meie oma puidust ehitada. Puidus seotud süsinik talletub hoonetes oluliselt kauem kui teistes toodetes ja me saame muuta oma hoonefondi pikkamisi süsinikupangaks.”

Eksperdi hinnangul on puidu kasutamise peamine pärssija puithoonete tellimise kogemuse puudumine. Olemas on küll tellimuste täitmiseks sobilik tööstus, puitmaterjal ja seda uurivad teadusasutused, kelle teadus- ja arendustööle toetuda, kuid julgust puitmaju päriselt tellida napib. Puusepa sõnul on selles vallas kõige paremad eeskujud Põhjamaad, Saksamaa, Holland ja Austria.

“Puidust võiks ehitada vabalt mõnekümne meetriseid hooneid. Tahaks loota, et peatselt näeme Eestis ka 7 –8-korruselisi puitkonstruktsioonidega hooneid. Nende keskkonna jalajälg võiks olla oluliselt väiksem kui sama suurel kivimajal. Peame lihtsalt selgelt teadvustama, et igasugusel ehitamisel on suur keskkonnamõju, ka näiteks rehielamu ehitamisel,” sõnas Puusepp. 

Samuti on oluline, et turule jõuaks uued lahendused, mis puidu kasutust parendaksid. “Puidukeemia arengusse on Eestis investeeritud riiklikul tasemel. Tahaksin loota, et peatselt jõuab turule hulk uusi tehnoloogiaid ja materjale, mis võimaldavad palju suuremas koguses raiutud metsamaterjali kasutada pika elueaga toodetes  – puitmajades,” lisas Puusepp. 

Plaani järgi kolivad Loodusmajja lisaks loodusmuuseumile keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, keskkonnainvesteeringute keskus, ministeeriumi infotehnoloogiakeskus ning plaanitav maa- ja ruumiamet. Loodusmaja ehitamine läheb ilma käibemaksuta maksma 54,3 miljonit eurot ja see peaks valmima 2026. aasta suvel.

Loodusmaja täpne keskkonnajalajälg on oluline teave meie planeedi tuleviku seisukohalt. Pärast lahenduste kinnitamist saame paremini mõista, milline on meie tegevuse mõju loodusele ning kuidas saame seda parandada. See on oluline samm säästva arengu suunas ning annab meile võimaluse võtta vajalikke meetmeid keskkonna kaitsmiseks. Loodusmaja täpne keskkonnajalajälg on aluseks tulevastele plaanidele ja otsustele, mis aitavad säilitada meie planeedi ilu ja mitmekesisust. Teadlikkus on võti ja see uuring aitab meil liikuda õiges suunas.