Lippus: linnaarhitekt peab tegelema sotsiaalsete probleemidega linnaruumis | Eesti

“Estonia’s urban landscape is not just a reflection of its architecture, but also a manifestation of its social fabric. Lippus, a renowned city architect, has dedicated his career to addressing the pressing social issues that shape the urban space. From revitalizing neglected neighborhoods to designing inclusive public spaces, Lippus’s work is a testament to the power of architecture in transforming lives. As Estonia’s urban population continues to grow, the need for innovative and socially responsible solutions has never been more pressing. In this article, we explore Lippus’s journey and the impact his work has on Estonia’s urban landscape.”

Tulevane Tallinna linnaarhitekt peab hakkama tegelema ühiskondlike kitsaskohtadega linnaruumis, rääkis Tallinna abilinnapea Madle Lippus (SDE).

Lippus rääkis raadiosaates “Uudis+”, millised on ootused tulevasele Tallinna linnaarhitektile.

Tallinna linnaarhitekti ametikohale kandideeris 26 kandidaati ning sel nädalal toimuvad vestlused, pärast mida valitakse Tallinnale linnaarhitekt. Plaani järgi alustab uus linnaarhitekt tööd sügisest, ütles Lippus.

“Väga oluline on see, et me otsime arhitekti ehk inimest, kellel oleks ruumiline mõtlemine. Sellele oleme ka neis kriteeriumides seadnud konkreetse nõude,” kommenteeris Lippus ootusi linnaarhitektile.

Lippus rõhutas, et tulevane linnaarhitekt peab hakkama tegelema ka ühiskondlikult oluliste teemadega.

“Kindlasti otsime ka sellist suure pildi ja ühiskondlikult oluliste teemade tunnetajat,” sõnas Lippus. “Kui me mõtleme siin sajandi alguse peale, kui Eliel Saarinen joonistas Suur-Tallinna visiooni, siis praegu me enam ei otsi sellist inimest, kes joonistaks valmis Tallinna ja meil oleksid suured pildid sellest, milline Tallinn või siis südalinn või mingi linnaosa konkreetselt välja nägema hakkab. Aga just inimest, kes juhiks linnas neid strateegilisi protsesse, millel kahtlemata on ka ruumiline väljund.”

“Nendeks on siis segregatsiooniküsimus,” täpsustas Lippus. “See, et Tallinn on üks Euroopa kiiremini segregeeruvaid pealinnu ehk siis pealinn, kus suurema sissetulekuga ja väiksema sissetulekuga inimesed aina enam elavad erinevates linnaosades, üksteisega kokku ei puutu. Linna tervise seisukohalt on väga oluline selle küsimusega tegeleda.”

Linnaarhitekt hakkab ka suunama olulisi linnaehituslikke protsesse. “Olgu selleks siis suurte teede kavandamine, kindlasti ka transpordiküsimused – just linnaplaneerimise vaates,” sõnas Lippus.

Samuti saab linnaarhitekti ülesandeks Tallinna suurtest ruumilistest arengusuundadest avalikult rääkimise ning linna erinevate valdkondade vahel kommunikatsiooni loomise.

“Otsime ka sellist head meeskonnajuhti ja ladusat suhtlejat ehk et tema ülesanne on sillata kõiki linna erinevaid valdkondi. Olgu selleks siis haridus ja lasteaedade, koolide paiknemine, sotsiaal-tervishoiuamet ehk siis sotsiaalobjektide paiknemine, transpordiamet, keskkonna kommunaalamet. Me otsime inimest, kes suudaks need ametid, nende eesmärgid kokku tuua ja anda neile selle ruumilise väljundi,” ütles Lippus.

Saatejuht juhtis tähelepanu Arhitektide Liidu soovitusele, kus liit tegi ettepaneku, et linnaarhitekt peaks olema hääleõiguseta linnavalitsuse liige, kes alluks otse valdkonna abilinnapeadele. Linn aga sellele soovile vastu ei tulnud. Linnaarhitekt hakkab alluma linnaplaneerimisameti juhile.

Lippus vastas, et sellist asja nagu hääleõiguseta linnavalitsuse liige ei ole olemas.

Saatejuht küsis, kuidas saab sellisel juhul linnaarhitekt enda visiooni ellu viia, kui ta on lihtsalt üks ametnik teiste seas, ametit jääb endiselt juhtima Martin Karro.

Lippus selgitas, et linnaarhitektile hakkab alluma ruumiloome osakond. “Linnaarhitektile hakkab alluma ruumiloome osakond, aga osakonnale tuleb ka oma juhataja. Visioon linnaarhitekti juures on olnud siis see – miks ei ole ta ka siis ameti juhataja –, et tema positsioon ei oleks liialt administratiivne.”

“Arusaadavalt linnaplaneerimisametis on nüüd rohkem kui 120 töötajat, seal on terve hulk administratiivseid ülesandeid. See ei peaks olema see, millega tegeleb linnaarhitekt, mistõttu ei ole mõistlik, et linnaplaneerimisameti juhataja oleks samal ajal ka linnaarhitekt,” sõnas Lippus.

In conclusion, Estonia’s urban architect Lippus must focus on addressing social issues in urban planning to create a livable city. As the country faces rapid urbanization and gentrification, it’s crucial to prioritize affordable housing, social sustainability, and community engagement. By embracing participatory planning and inclusive urban design, Lippus can empower local residents and create a more just and equitable urban environment. By bridging the gap between urban development and social needs, Estonia can foster a more compassionate and sustainable urban culture, aligning with the country’s values and ambitions.