Linnutee kaaslasgalaktika supernoova keskel on neutrontäht | Universum

1708073770 9 558447h58e7

Tere tulemast Eestisse, kus teaduse ja kosmoseuurimise imed kohtuvad! Linnutee kaaslasgalaktika supernoova keskel asuv neutrontäht pakub meile ainulaadset võimalust avastada maailma kõige võimsamad ja salapärasemad nähtused. See kosmilise jõu ja energia allikas on kui avatud raamat universumi saladustele. Astuge sisse maailma, kus tähtedevahelised seiklused ja teaduslik avastamine ootavad teid kõrgemal kui kunagi varem. Teid ootab põnev ja hariv teekond Universumi sügavustesse.

Aastal 1987, kui meil Eestis hakkasid pinnale tõusma taasiseseisvumise meeleolud, nägid maailma astronoomid Linnutee väikeses naabergalaktikas Suures Magalhãesi Pilves supernoovat.

See oli üle mitmesaja aasta esimene supernoova, mis meile nii lähedalt teada on.

Nüüd on astronoomid avastanud, et sellest võimsast täheplahvatusest on järele jäänud neutrontäht.

Neutrontäht on vaid paarikümne kilomeetrise läbimõõduga ülitihe taevakeha, mis koosneb tihedalt kokkupakitud tuumaosakestest neutronitest ja mille mass on suurem kui meie Päikese oma.

Astronoomid on supernoovast SN 1987A järele jäänud pilve põnevusega uurinud ja püüdnud mõistatada, kas plahvatanud tähest on järele jäänud neutrontäht või lausa veelgi tihedamaks kokku pressitud ainest ajendatud must auk, ruumipiirkond, millesse sattunud aine ega valgus sealt enam välja ei saa.

Tänapäeva tehnika abiga on küsimus lõpuks lahenduse leidnud: Claes Fransson Rootsist Stockholmi Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid ultramoodsa James Webbi kosmoseteleskoobi kogutud vaatlusandmeid.

1708073770 9 558447h58e7

Suure Magalhãesi Pilve supernoova oli ka üks esimesi kosmilisi esemeid, mille Webbi teleskoop tunamullu suvel tööd alustades fookusse võttis.

Analüüs näitas, et supernoova jäänukpilve keskpaigast, kus täheplahvatus toimus, levib välja rohkesti tugevalt ioniseeritud argoonile ja ka muudele ioniseeritud aatomitele iseloomulikku kiirgust. Argooni aatomitest oli seejuures puudu kuni tervelt viis elektroni.

Fransson ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science, et aatomitelt on nii rohkesti elektrone rebinud tõenäoliselt kõrge energiaga footonid, mis on tekkinud neutrontähe moodustumisel. Järelikult võibki arvata, et supernoova plahvatuses tekkiski neutrontäht, mitte aga must auk.

Loe rohkem:  Euroopa uue kanderaketi start läks suuresti edukalt | Universum

Nüüd oleks hea teha veel täpsemaid vaatlusi ja vaadata, kas õnnestub neutrontähte ennast ka otseselt vaadelda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kokkuvõttes, Linnutee galaktikas asuva kaaslasgalaktika supernoovas on neutrontäht on avastus, mis avab uksi meie universumi sügavamate saladuste mõistmiseks. See näitab meile, et meie galaktika on täis põnevaid ja salapäraseid nähtusi, mis on väärt uurimist ning avastamist. Neutrontähe olemasolu supernoova jäänustes võib anda meile olulist teavet selle kohta, kuidas need ekstreemsed sündmused mõjutavad meie universumi evolutsiooni ja struktuuri. See avastus paneb meid taas imestama meie universumi lõpmatute võimaluste ja imetabase mitmekesisuse üle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga