Linnade nägu püsib vananeva elanikkonna kiuste noorena | Tähelepanu! Tegemist on teadusega

2219442hf1fct24

Tere tulemast Eestisse! Eesti linnade nägu püsib noorena hoolimata vananevast elanikkonnast tänu teadusuuringutele ja uuendustele. See nähtus on viimastel aastatel teadlaste tähelepanu tõmmanud ning sellel on laialdased mõjud linnaarengule ja kogukonna heaolule. Noorte innovaatiliste ideede ja vanemate põlvkondade kogemuste sünergia loob unikaalse tasakaalu, mis hoiab linnad dünaamilistena. See teema pakub huvi kõigile, kes on huvitatud linnade arengust ja tulevikust. Tere tulemast avastama uusi teaduslikke avastusi Eesti suurlinnades!

Eakad moodustavad Eesti elanikkonnast juba praegu enam kui viiendiku. Linnaplaneeringute pikka vinna tõttu tuleb seetõttu juba praegu mõelda, kuida vanemaealised linnaruumis ise paremini hakkama saaksid, leiab Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži linnaplaneerimise vanemlektor Sirle Salmistu.

“Vaadates täna seda, kuidas või mil moel on avalik ruum kujundatud, siis lähtub see ikkagi suuresti nooremast generatsioonist ja vanemaealised inimesed on jäänud kuidagi tahaplaanile. On see siis avaliku ruumi kasutamise või ka kaasatuse osas ühiskonda üldse. Kas neil kohad, kus nad saavad käia omal vabal ajal, mida on meil tegelikult üpris palju,” märkis Salmistu saates “Tähelepanu! Tegemist on teadusega”.

Näiteks elas möödunud aastal Eestis üle 275 000 inimese, kes olid vanemad kui 65 aasta. Teisisõnu moodustasid nad kogu rahvastikust juba praegu enam kui 20 protsenti ja tulevikus tõotab nende arv veelgi kasvada. Seejuures elab arvestatav osa vanemaealistest kortermajades. “Uurisin, kuidas on võimalik Eestis eakasõbralikku keskkonda kavandada linnaplaneerimise kontekstis,” sõnas vanemlektor.

Nii eakate käitumist jälgides kui ka nendega rääkides selgus, et nende argielu võivad tõsiselt mõjutada esmapilgul pisiasjad. Nende liikuvust võib oluliselt piirata juba puuduv trepikäsipuu, kõnnitee äärest puuduvad pingid ja liiga lühikesed fooritsüklid. “Näiteks on pingid vajalikud, et nad saaks puhata pikemal teekonnal. Pargid, haljasalad ja üldse avalik ruum on vanemaealistele olulised, sest need on nende jaoks olulised kohtumispaigad. See annab neile võimaluse olla kehaliselt aktiivne ja liikuv,” kirjeldas Salmistu.

Loe rohkem:  DNA-analüüs paljastab kartuli- ja viljasordi paari päevaga | Tähelepanu! Tegemist on teadusega

“Vanemaealiste jaoks on ka väga oluline, kuidas saavad nad üle tee – kas nad jõuavad üle tee ühe valgusfoori tsükliga või kuidagi teistmoodi. Sageli kipuvad nad kiirustama, millega võivad kaasneda kukkumine või hilisemad terviseprobleemid,” lisas vanemlektor.

Ehkki paljud linnaruumi uuringutest väljakooruvad soovitused võivad paista iseenesestmõistetavana, on need Salmistu arvates teadus- ja tõenduspõhiste otsuste langetamiseks hädavajalikud.

“Meist keegi ei ole kunagi varem olnud vana, mistõttu me ei tea, kuidas see tunne on. Oleme olnud lapsed ja noored ja me teame, kuidas see on. Mõistame seetõttu võib-olla paremini, kuidas luua keskkondi noorematele inimestele. See, kuidas vanematele inimestele keskkondi luua, see on paras väljakutse,” viitas Sirle Salmistu.

Eesti linnade nägu püsib noorena, hoolimata vananevast elanikkonnast. Tänu teadusuuringutele ja kvaliteetsele tervishoiule on vanem põlvkond endiselt aktiivne osa ühiskonnast, mis aitab hoida linnu nooruslikena. Samuti on oluline, et noorem põlvkond jätkaks linnade arengut ja panustaks oma ideede ning energiaga linnaelu mitmekesistamiseks. Kokkuvõttes on oluline tasakaal elanikkonna eri vanuserühmade vahel, et tagada linnade jätkusuutlik areng ja harmooniline kooselu eri põlvkondade vahel. Tähelepanu teadusele ja terviseedendusele on võtmetähtsusega selle tasakaalu säilitamisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga