Lindude toitmine võib kaasa aidata ohtlike võõrliikide levikule | Keskkond

Tere tulemast Eestisse! Kas olete teadlik, et lindude toitmine võib kaasa aidata ohtlike võõrliikide levikule? Kuigi lindude toitmine võib tunduda süütuna ja heateona, võib see tegelikult kahjustada kohalikku ökosüsteemi, tuues sisse võõrliike, mis ohustavad kohalikke liike ja taimestikku. See on oluline teadlikkuse tõstmise küsimus, et säilitada Eesti loodus ja keskkond tervikuna. Seetõttu on oluline kaaluda ja mõista linnutoitmise mõju keskkonnale ning leida alternatiivseid viise lindude toitmisel, mis ei kahjustaks meie ilusat loodust.

Poodides müüdav linnusööt sisaldab sageli kaugetest maadest pärit võõrtaimeliikide seemneid, mis võivad söötmispaikade ümbruses kevadel idanema hakata. Nii on näiteks Soomes vohama läinud mitmed raskesti tõrjutavad ja kohalikku taimestikku ohustavad umbrohud. Tulnukliike on linnusöödaga saabunud ka Eestisse, kuigi probleem ei paista siinmail veel nii tõsine olevat.

Neljapäeval kirjutas Soome rahvusringhääling Yle, et viimastel aastatel leitakse riigist üha enam tähk-kukehirssi. Teadlased peavad seda üheks maailma nurjatumaks umbrohuks. Tähk-kukehirsi leviku üheks põhjuseks peavad sealsed eksperdid lindude talvist toitmist. Vähemalt ühe Lõuna-Karjala talu puhul kahtlustatakse, et tähk-kukehirss levis põllule linnuseemnetega. Kahjulik umbrohi matab enda alla kõik endast väiksemad taimed ja moodustab läbipääsmatu, kuni 1,5 meetri kõrguse kasvustiku.

Botaanik ja ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk möönis, et võõraid taimeliike on linnusöödaga saabunud ka Eestisse. “Probleem on meil ka, aga see pole nii suur kui ehk Soomes. Eestisse on niiviisi lisandunud või varasemat levikut laiendanud näiteks pärn-abuutilon ja pujuleheline ambroosia. Viimane on tuntud oma allergiat tekitava õietolmu poolest,” lausus Kukk ERR-ile. Nii pärn-abuutilon kui ka pujuleheline ambroosia on mõlemad visad umbrohud.

Tähk-kukehirsist võib olla samuti raske vabaneda. Üks tähk-kukehirss võib paisata oma lähiümbrusse kuni 40 000 seemet. Linnud ja loomad levitavad taime ühest kohast teise ning seeme võib jääda maapinnas idanemisvõimeliseks umbes kümneks aastaks. Taime hävitamine on keeruline ning tõrje muutus hiljuti veelgi keerulisemaks, sest Soome riik ei uuendanud tähk-kukehirssi kõige paremini tõrjuva kemikaali kasutusluba. Ainet hinnati inimestele ja keskkonnale liiga ohtlikuks.

Tähk-kukehirss on Kuke sõnul Eestiski üsna levinud. Pigem jõuavad selle seemned aga siia sõnnikuga. “Taim on üsna levinud Eesti kartulimaadel, aga erilist probleemi ta meie aia- ja põllumaadel endast ei kujuta,” täheldas botaanik.

Võõraste taimeliikide leviku tõkestamiseks soovitab Kukk linnumajade alust maapinda majandada, niita ja rohida. “Enamasti on linnusöödaga tulevad tulnuk-umbrohud üheaastased ning seetõttu on nendega võitlemine üsna lihtne. Murus ja tihedas rohukamaras nad kasvama ei hakka ning eks peenramaad tuleb niikuinii rohida,” lausus Kukk.

Linnusööda all parseldatakse rämpsu?

Linnuökoloog Marko Mägi on varem huviga jälginud, milliseid tooteid Eesti poekettide linnutoidu lettides pakutakse. “Mõnikord olen ikka silmad suureks ajanud ja imestanud, et huvitav, miks tuuakse meie lindudele seemneid kusagilt Lõuna-Ameerikast? Kas tõesti pole Eestis kohapealt midagi võtta? Eks selle taga on kindlasti mingid majanduslikud kaalutlused,” arvas ta.

Mägi soovitaks lindudele kindlasti kodumaiseid seemneid pakkuda. “Seda, et linnusöödaga võõrliigid levivad, olen ka isegi siit-sealt kuulnud. See võib täitsa probleem olla.” Mägi soovitab lindudele sööta näiteks päevalilleseemneid, mida armastavad enamik linde. Samuti ei lähe see taim vohama.

“Päevalilleseeme on selline universaalne toit nagu McDonalds. See läheb kõigile lindudele iga kell peale, aga mõni lind võib-olla eelistab rohkem pähkleid ning muud sellist suuremat ja rammusamat kraami. Mõni sööb ainult pekki ja on selle üle ka rõõmus,” tõi linnuteadlane välja.

“Ei saa salata, et lindude toidu pähe üritatakse mõnikord maha parseldada igasuguseid jääke, mida kusagil mujal ei anna enam kasutada. Kas mingisugustest seemnetest või millest iganes üritatakse lahti saada, aga linnud ei ole rumalad. Nad saavadaru, kui asi halvasti lõhnab või on halvaks läinud. Ega nad võivad siis pirtsutama ka hakata seal toidumaja juures,” lisas ta.

Kokkuvõttes võib öelda, et lindude toitmine võib tõepoolest kaasa aidata ohtlike võõrliikide levikule. Kuigi see võib tunduda süütuna, võib lindudele pakutav toit meelitada ligi võõrliike, mis omakorda võivad hakata kohalikku ökosüsteemi häirima ja ohustama sealset liigirikkust. Seega on oluline olla teadlik sellest, mida ja kuidas lindudele toitu pakkuda, et vältida võõrliikide negatiivset mõju keskkonnale. Samuti tuleks kaaluda alternatiivseid viise lindude toitmiseks, mis ei kaasaks endaga võõrliikide riski.