Estonia’s e-residency program has been a game changer, offering unique opportunities for entrepreneurs like Liina Vahtras. With e-residency, individuals can establish and run their businesses online from anywhere in the world, making it easier to access the European market. For Vahtras, e-residency has proved to be a profitable initiative for the country, allowing her to thrive in the global marketplace. In this article, we delve into Vahtras’ journey and explore the benefits of e-residency for Estonia as a whole.
Kontrollime edunäitajaid, milleks on maksulaekumine riigile, vastavalt kokkulepitud mudelile regulaarselt ja anname ka avalikkusele sellest teada kaks korda aastas. Programmi majandusliku mõju hindamise mudeli on kinnitanud e-residentsusega seotud ministeeriumid ja riigiasutused: e-residentsuse nõukoda, sh maksu- ja tolliamet.
E-residentsuse majandusliku mõju hindamise alustega on 2020. ja 2023. aastal uuesti tutvunud ka riigikontroll. Lisaks järeldas riigikontroll oma 2020. aasta raportis, et kokku lepitud mudeli alusel saab väita, et programm on tulus.
Majandusliku mõju mudelis võetakse arvesse e-residentide loodud Eesti ettevõtetelt riigikassasse laekunud tööjõumaksud, tulumaks dividendidelt ja riigilõivud. E-residendi ettevõtteks loeme sellise uue Eesti ettevõtte, kus e-residendi roll on ettevõtte juurde tekkinud lühikeses, 90 päeva pikkuses ajaaknas alates selle asutamisest.
See võrdlemisi kitsas definitsioon võimaldab riikliku kokkuleppe kohaselt Eestis tegutsemise motivatsiooni siduda e-residentsusega. Majandusliku mõju hulka ei lisata neid ettevõtteid, kelle välismaalasest juhatuse või nõukogu liige hakkas e-residendiks pärast seda, kui ettevõte juba aktiivselt tegutses.
Programmi tegelik mõju on käsitletud mudelist aga suurem, sest e-residendid pakuvad omakorda tööd teistele Eesti ettevõtetele ja nii oli e-residentide teenindamisest tulenev Eesti ettevõtete käive 2022. aastal üle 11 miljoni euro.
E-residentsuse tiim ei oma isikuandmete kaitse tõttu õigust näha ega avalikustada, millised ettevõtted nimeliselt panustavad meie edunäitajatesse, aga ei saa väita, et neid andmeid pole olemas.
Edunäitajate kontekstis on agregeeritud (ehk e-residentide isikuandmetega seostamata) ja tegevusvaldkonnapõhised andmed kombinatsioonis meie enda poolt läbi viidatavate uuringutega piisavalt informatiivne, et langetada n-ö ärilisi otsuseid.
E-residentide andmetesse ja majandustegevusse saavad oma pädevuse piires lisaks sisse vaadata ja kontrolli teostada järelevalveasutused nagu politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, rahapesu andmebüroo ning kaitsepolitseiamet. Töös on seaduseelnõu, mis võimaldaks anda programmi tiimile tulevikus terviklikuma pildi e-residentide andmetest ja nende tegevusest, et programmi üha paremini arendada ja juhtida.
Eesti ettevõtluskeskkonna tutvustamine läbi e-residentsuse toimib
E-residentsus on maailmas esimene ja siiani suurima haardega riiklik programm, mis võimaldab elektroonset isikutuvastamist ja digitaalset allkirjastamist koos Eesti ettevõtte loomise ja juhtimisega välisriikide kodanikele. Ettevõtte loomine on vabatahtlik ja ettevõtte loomise kohustust e-residendiks saamisega ei kaasne. E-residentsusega ei kaasne ka kohustuslikku maksuresidentsust.
E-residentsuse programmi loomise aluseks on maailmas ainulaadne ja Euroopa majanduspiirkonda (EMP) kuuluv peaaegu täielik digitaalsete riigiteenuste platvorm koos EL-i kõrgeima turvalisuse astmega digitaalse isikut tõendava dokumendiga.
“Selline unikaalne ettevõtluskeskkond on Eesti konkurentsieelis mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas.”
Erinevalt teistest maailma majanduskeskkondadest on Eestis 99 protsenti avalikest teenustest kättesaadavad kaugteel, mis demokratiseerib ettevõtlusele ligipääsu ja muudab selle asukohast sõltumatuks. Selline unikaalne ettevõtluskeskkond on Eesti konkurentsieelis mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas.
Ettevõtjasõbralik majanduskeskkond ja digiteenused, mille üks osa on maailmas ainulaadne e-residentsuse ümber tekkinud teenusepakkujate ja kogukonna ökosüsteem, ongi peamised põhjused Eestis ettevõtte loomiseks. Selle tõestuseks on fakt, et pea iga viies uus ettevõte ja iga kolmas iduettevõtte Eestis on loodud või kaasloodud e-residendi poolt.
Lisaks juba mainitud maksutulule, annab e-residentsuse digi-ID-ga majandusruumi sisenenud välisriigi ettevõtja kontrollitavus (põhjalik taustakontroll, digitaalne jalajälg, biomeetria, digi-ID kui hüve) riigile suurema turvatunde võrreldes kõigi teiste mitteresidentidest ettevõtjatega, kes sisenevad siia muul moel – notariaalselt või läbi muu vahendaja ettevõtet ostes või luues.
Turundustegevused ja -plaanid on hinnatavad
E-residentsuse programm toimib kahetasandiliselt: programmi järelevalve eest vastutavad vastavad riigiametid (kuna tegemist on isikuandmetega) ja programmi strateegilise toote-, äriarenduse ja turunduse eest vastutab e-residentsuse meeskond.
Programmi meeskonna äriarenduse otsused põhinevad andmetel, mis on järelvalveasutuste poolt kogutud, meile kokku lepitud ja lubatud ulatuses ligipääsetavaks tehtud ning meie enda poolt läbi viidavatel süvauuringutel ja analüüsidel.
Näiteks teeme korrapäraseid kasutaja- ja turu-uuringuid programmile oluliste sihtriikide ettevõtlusteenuste ja seadusandluse kohta. Lisaks toetume oma strateegilistes otsustes veel teadlikkuse uuringutele sihtriikides, ettevõtluskeskkonna võrdlustele, e-residentide ja potentsiaalsete e-residentide ning erinevate ettevõtjasegmentide regulaarsetele kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele küsitlustele.
Koostööpartnerite valiku protsess on vastavalt riigihankeseadusele läbipaistev ja piiriülene, et kaasata kõige kvaliteetsemat analüüsivõimekust.
Oleme identifitseerinud programmi jaoks nii kõige kiiremini kasvavad turud (Saksamaa, Hispaania ja Ühendkuningriigid, Ukraina) ja kliendisegmendid. Viimasteks on iduettevõtted – Eesti maksusüsteem ja olemasolev iduettevõtluskogukond on tugevad motivaatorid –, mikroettevõtted ja väike- ja keskmised ettevõtted.
Kõik kolm segmenti võidavad e-residentsusest, kui nende peamine tegevusvaldkond on piiriülene ning seotud digitaalsete teenuste ja toodetega. 2022. aastal tutvustas e-residentsuse meeskond valitsusele programmi jätkustrateegiat aastateks 2022-2025, milles planeeritud e-residentsuse müügi- ja turundusstrateegiad on detailideni vastavusse viidud kliendisegmentide vajaduste ja motivaatoritega.
Müügi- ja turundustegevuste ning kampaaniate otstarbekuse ja eesmärkide saavutamise mõõtmiseks rakendame näiteks teadlikkuse ja kliendirahulolu küsitlusi sihtriikides ja kvartaalset agregeeritud andmeanalüüsi.
Turunduse, eriti analüütikaga toestatud digiturunduse, tulemuslikkust saab hinnata võrdlemisi edukalt, see on prognoositav tegevus, mis eesmärgistatakse ootuspäraste mõõdikutega. Selliste prognoosidega töötavad kõik ettevõtted.
Näiteks on võimalik mõõta, et turundustegevuste tulemusena kasvab hüppeliselt e-residentide taotluste, kodulehe külastuste, uudiskirjaga liitujate ja sotsiaalmeedias jälgijate hulk. Isegi kui iga uut taotlust ei saa analüütikas seostada konkreetse kampaaniaga, on üldise teadlikkuse tõstmise tegevuste kaudne mõju taotlusaktiivsusele märgatav muu hulgas näiteks orgaaniliste netiotsingute kasvu läbi.
E-residentsuse programmi peamine eesmärk on teha Eesti majandust suuremaks. E-residentsus on eksporttoode, mis toob Eestile otsest majanduslikku tulu ja loob juba ligi kümme aastat meile tuntust innovaatilise digiriigina.
Nagu iga toode, vajab ka e-residentsus tulu toomiseks investeeringuid ja pidevat arendamist, et vastata turu nõudlusele. Samuti turundamist, et jõuda soovitud klientideni, kes toodet ostaksid – meie mõistes hakkaks e-residendiks, looks Eestisse aktiivse ettevõtte, millel loodetavasti hakkab minema hästi, et siis Eesti riigi pakutud sõbralik ettevõtluskeskkond tänu oma kasvandikele üha tugevamaks areneks.
Kokkuvõttes võib öelda, et Liina Vahtrasel on õigus – e-residentsus on tõepoolest osutunud Eestile tulusaks algatusena. See on mitte ainult aidanud kaasa riigi majanduskasvule, vaid ka tõhustanud bürokraatiavaba ettevõtlust ning meelitanud maailma tipptalente ja ettevõtteid Eestisse. E-residentsuse edukus näitab, et Eesti on valinud õige tee digitaliseerimise ja riigiteenuste kaasajastamise suunas ning peaks julgustama teisi riike järgima nende eeskuju. Liina Vahtrase arvamus on oluline tunnustus sellele innovaatilisele lahendusele ja tõestab, et e-residentsus on tõeliselt nutikas ja kasulik idee.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus