Lennundusspetsialist Boeing 737-9 Max õnnetusest: loodan, et sellest õpitakse | Elu

2208532h5a90t24

Tere tulemast Eestisse! Täna arutame lennundusspetsialist Boeing 737-9 Max õnnetust ja selle tagajärgi. See tragöödia on pannud maailma lennundusmaailmas sügavalt mõtlema lennundustehnoloogia arengu üle ning pannud küsimuse alla lennukitootjate vastutuse ja läbipaistvuse. Loodame, et sellest õnnetusest õpitakse ning tehakse vajalikud muudatused, et tagada tulevikus lennunduse ohutus. Tulge ja jagage meiega oma arvamust ja mõtteid selle olulise teema kohta – sest ohutus peab alati olema esmatähtis.

Eelmisel reedel, 5. jaanuaril kukkus Alaska Airlinesi reisilennukil Boeing 737-9 Maxil lennu ajal küljest ära seinapaneel, ükski inimene tõsiselt vigastada ei saanud. Lennundusspetsialist Risto Mäeots loodab, et Boeing suudab ärilisele survele vastu panna ning õnnetusest õppida.

Lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO tegevjuhi Risto Mäeotsa sõnul vedas väga sellega, et Alaska lennufirma lennuk oli õnnetuse ajal ainult 4,4 kilomeetri kõrgusel. “Oleksid nad olnud 10 000 meetri peal, oleks rõhu kadu nii äkiline ja agressiivne, et see oleks võinud rebida ka muid tükke välja, kuni väga suurte esemeteni. Kui turvavöö kinni ei ole, siis tõmbab ka inimese sealt välja,” seletas ta.

Augu juures istunud mehel lendasid lennukist välja sülearvuti, telefon, jope, kuid ka lennukiistme pehmendus. “4400 meetri peal selline kõva tõmme, kümne kilomeetri peal oleks see olnud väga fataalne,” sõnas Mäeots.

Lennukil viibinud reisija Emma Vu kommenteeris, et ta magas parajasti, kui ta tundis järsku lennukit langemas. “See polnud tavaline turbulents, sest maskid langesid ka alla. Siis saingi aru, et see on sootuks midagi muud. Minu arust on uskumatu, et see lõppes nii turvaliselt,” rääkis Wu.

Koht, kust seinapaneel küljest lendas, on lennukitel üldiselt kasutusel avariiväljapääsuna. “Sellel lennukil konkreetselt ei olnud see avariiuksena kasutusel, sinna oli pandud ette justkui selline pimeuks,” selgitas Mäeots.

Loe rohkem:  Setomaal peavad abielunaised paabapraasnikut | Elu

Üldiselt on lennunduses ette nähtud, et 90 sekundiga peab suutma inimesed pardalt evakueerida, kuid kuna Alaska lennufirma oli lasknud panna vähem istmeid lennukisse, tänu millele pääsesid inimesed testil õigeaegselt välja ka ilma lisaukseta, siis oli juba tehases avariiukse asemele tekitatud pimeuks.

“Nii palju kui palju kui on meedias kirjas, siis see ametlikult pandud uks oli viletsasti pandud,” kommenteeris Mäeots ja lisas, et ametlik info jõuab nendeni peale uurimisi.

Boeing 737-9 Max uks oli kinnitatud alt poolt kahe poldiga. “Arvatakse, et need poldid olid lahti, sest hilisemal kontrollil teistel lennukitel avastati, et nad tõesti vajasid peale keeramist.”

Sama marki lennuk kukkus Indoneesias alla 2018. aastal, mil õnnetuses suri 189 inimest. Etioopias juhtus 2019. aastal sama mudeliga õnnetus 157 hukkunuga. Siis peatati ka kogu maailmas Boeing 737 Max tüüpi lennukitega lendamine ja selgitati välja, et viga peitus lennuki tüüris. Hiljem sai mudel loa lennata tagasi.

“Väga kohutavad õnnetused uute lennukitega moodsal ajal, justkui said lahendatud, nüüd sellised kurvad uudised kohe otsa. Midagi süsteemset Boeingus on valesti. See kommertssurve, mis ärile peale surub, on vale. Töötajad ise kurdavad, et suur äriline surve on. Ma siiralt loodan, et sellest õpitakse,” sõnas Mäeots.

Hetkel ei ole lennuliiklusest maha võetud kõiki 737 Max lennukeid, vaid üksnes need, kel oli konkreetse juhtumiga sama ukselahendus. “Uurimine näitab, kas see võib olla ka süsteemsem probleem ja pannakse veel rohkem neid maha,” sõnas Mäeots.

Kokkuvõttes on oluline, et lennundusspetsialistid võtaksid Boeing 737-9 Max õnnetusest õppust, tagamaks sarnaste tragöödiate vältimist tulevikus. Tulenevalt sellest sündmusest tuleb põhjalikult läbi vaadata lennukite ohutusprotseduurid ning teha vajalikke muudatusi, et tagada reisijate ja meeskonnaliikmete turvalisus. Samuti on oluline, et lennundusettevõtted ja reguleerivad asutused teeksid koostööd, et kõrvaldada võimalikud riskid ning tagada lennundusohutuse kõrge tase. Loodame, et sellest õnnetusest saadud kogemus aitab tulevikus paremini tagada kõigi lennureisijate ohutuse.

Loe rohkem:  Pardiralli 16 000 võistlusparti lähevad pensionile | Elu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga