Lätis jäi Vene presidendivalimisest osavõtt loiuks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Eile teatasid Läti ametivõimud, et nende kodanikud jäävad Vene presidendivalimistel osalemisest loiuks. See uudis on tõstatanud küsimuse, miks on Läti kodanikud nii vähe huvitatud olulistest valimistest naaberriigis. Võib-olla on see seotud pingete ja piirangutega Vene-Läti suhetes või lihtsalt huvipuudusega Vene poliitika vastu. Igatahes on see tähelepanuväärne nähtus, mis väärib lähemat uurimist. Astugem siis lähemale ja uurigem, mis võib olla põhjuseks Läti madalale osalusele Vene presidendivalimistel.

Riias kontollisid politseinikud ja piirivalvurid kõigi Venemaa saatkonda hääletama suundunute dokumente. Nii selgitati, kas Venemaa kodanikud on saanud uue, Euroopa elamisloa või on neil Lätis viibimiseks mõni muu seaduslik alus. Eelmiste valimistega võrreldes kujunes seekord osavõtt loiuks. Vähe oli ka neid, kes läksid valimiseks üle piiri Venemaale.

Kopter Riia kesklinnas tiirutab pea kohal ja hääletajaid tuleb Venemaa saatkonda järjest juurde. Kuid kõik, kes sinna täna on tulnud, ei hääleta üldse mitte Putini poolt, vaid soovivad Venemaal reforme.

“Me ei oota selle võimu lõppu, kuid mõistame, et mida rohkem inimesi tuleb välja ja näitab oma protesti, seda rutem sõda lõpeb. Seda nõrgemaks muutub Putini võim,” lausus Ros.

“Valimised aitavad Putini võimu vähendada ja seda nõrgemaks muuta,” leidis Ksenija.

“Tegelikult ei toeta just paljud praeguste Venemaa juhtide valitud suunda. Paljud on vastu ja soovivad juhivahetust,” ütles Maksim.

“Oleme siin selleks, et seista vastu Putini võimulesaamisele viiendaks ametiajaks. Ta on kuritegelik inimene, kes läks kallale naaberriigile. Ta tapab tuhandeid inimesi, ka oma maal. Paneb vangi neid, kes on tema vastu. Ja ei luba valimistele ühtki opositsioonikandidaati,” lausus Liza.

Paljud, eriti Putini toetajad, ei soovinud kaamera ees rääkida.

Seekord said Venemaa kodanikud Lätis hääletada vaid Riias Venemaa saatkonnas, kus oli avatud kaks jaoskonda. Saatkonna värava kõrvale olid pargitud piirivalvebussid, et dokumendikontroll läheks kiiremini. Kui hommikupoolikul võis järjekorras näha pigem vanemaid inimesi, siis lõuna paiku lisandus ka noori. Oodata tuli, aga väga pikka järjekorda ei moodustunud ja kella 17 ajal teatas Läti politsei, et nende andmeil selleks ajaks hääletamas käinud vaid 1,5 protsenti Lätis olevaist hääleõiguslikest Venemaa kodanikest. 670 kontrollitud isikust kahekümnel oli elamisloa tähtaeg möödas.

“Me ei tohiks kõiki Lätis elavaid Venemaa kodanikke pidada ühesugusteks. Kuid näeme fenomeni, mis on maailma ajaloos olnud ka varem. Igapäevaelu soovitakse elada siin, kasutades kõiki Euroopa Liidu eeliseid. Kuid vaimselt asuvad nad mitte Venemaa, vaid Nõukogude Liidu infoväljas ja selle ideede keskel,” lausus NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse direktor Janis Sarts.

Terve päeva avaldati Venemaa saatkonna vastas ebademokraatlike valimiste üle protesti. Lätis on ka parlament võtnud vastu avalduse, kinnitades, et neil hääletamistel puudub igasugune demokraatlik legitiimsus. Seim mõistis hukka valimised Ukraina okupeeritud aladel.  

Kuigi Lätis jäi Vene presidendivalimistel osavõtt loiuks, on oluline meeles pidada, et demokraatia seisukohalt on oluline, et kõik kodanikud saaksid vabalt osaleda valimisprotsessis. Lätis elavatel venelastel peaks olema võimalus anda oma hääl ja osaleda poliitilistes otsustes. Selline õigus tagab mitmekesisuse ja demokraatia tugevuse. Seega, olgu tegemist Eestiga või ükskõik millise teise riigiga, on oluline tagada, et kõigil oleks võimalus osaleda valimistel, olenemata nende rahvusest või päritolust.