Tensions between Latvia and Russia have reached a boiling point as Latvia recently issued the first deportation orders to six Russian citizens. This move has ignited a wave of controversy and raised concerns about deteriorating relations between the two countries. As the situation continues to escalate, the international community is closely monitoring the developments in this growing diplomatic crisis. The implications of these deportation orders could have far-reaching consequences for both Latvia and Russia, with potential ripple effects throughout the Baltic region and beyond.
Läti kodakondsus- ja rändeamet (PMLP) väljastas väljasaatmisotsuse kuuele Vene kodanikule, kes pole esitanud mingeid dokumente ega taotlenud elamisluba Lätis. Tegemist on esimese korraga, kui Läti ametnikud on langetanud väljasaatmisotsuse uute reeglite alusel.
Kokku pole seni sisserändeseaduses sätestatud uusi reegleid täitnud 1017 Vene kodanikku, kuid PMLP juht Maira Rose rõhutas, et arv muutub pidevalt uue info laekumise tõttu. Neist inimestest on teadaolevalt Lätist lahkunud vähemalt 213, vahendab Läti rahvusringhääling LSM.
Seni on väljastatud kuus väljasaatmiskorraldust ning neist inimestest kaks on juba Lätist lahkunud. Teistele on antud 30 päeva lahkumiseks. Samas on veel 22 inimesel lubatud esitleda dokumendid taotlemaks elamisluba pererände ehk Lätis elava lähisugulase olemasolu alusel.
PMLP koos Läti piirivalvega kontrollib Lätist lahkumise fakti. Kui inimene ei täida väljasaatmisotsust, järgneb sellele sunniviisiline väljasaatmine sisserändeseaduse alusel, seletas Rose.
Rose vastas jaatavalt ajakirjaniku küsimusele selle kohta, kas need, kes ei võta PMLP-iga ühendust üldse, saavad väljasaatmisotsuse.
“Jah, oleme teavitanud neist piirivalvet kontrollimaks, kas nad on Lätis või mitte,” ütles Rose.
Läti sisserändeseadus näeb ette nende Vene kodanike alatiste elamislubade tühistamist, kes on varem olnud Läti kodanikud või mittekodanikud. Pärast elamislubade kehtimise lõppu 2023. aasta septembris peavad need Vene kodanikud taotlema Euroopa Liidu pikaajalise elaniku luba, kuid selle saamiseks peavad nad esitama PMLP-le kinnituse oma läti keele oskuse kohta A2 tasemel. Samuti peavad nad kinnitama elamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.
Need Vene kodanikud, kes on osalenud läti keele tasemetestis, kuid kukkusid läbi, võivad taotleda kahe aasta pikkust tähtajalist elamisluba ning püüda läbida testi hiljem.
Samuti võivad need Vene kodanikud, kes pole midagi seni teinud, taotleda elamisluba abielu või pererände alusel.
Kokkuvõttes on oluline märkida, et Läti on võtnud vastu esimesed otsused kuue Vene kodaniku väljasaatmiseks. See näitab nende kindlat ja järjekindlat suhtumist turvalisuse tagamisse riigis ning võitlusse ebaseadusliku tegevuse vastu. Läti valitsus on selgelt teinud selgeks, et ei talu rikkumisi oma territooriumil ning võtab karmid meetmed nende vastu, kes seadust ei järgi. Selline lähenemine on oluline samm kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse takistamisel ning kindlustab riigi turvalisuse ja stabiilsuse.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus