Läti konstitutsioonikohtu hinnangul vastab keelenõue põhiseadusele | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Põnevat uudist jagas Läti konstitutsioonikohus, kui nad hindasid, et keeleoskuse nõue vastab põhiseadusele. See tähendab, et keeleoskus võib olla oluline kriteerium riigi kodakondsuse saamisel. See otsus on tekitanud palju arutelu nii Lätis kui ka välismaal. Kuna Eesti jagab Lätiga paljusid sarnaseid kultuurilisi ja keelelisi jooni, võib see otsus mõjutada ka siinseid elanikke. Oluline on jälgida, kuidas see otsus mõjutab meie ühiskonda ja kuidas see võib tulevikus kujuneda. Loodame, et saate sellest uudisest huvitava ülevaate meie naabrite õigussüsteemist.

Lätis elavaile Venemaa kodanikele kehtestatud nõue osata algtasemel riigikeelt, et saada Euroopa elamisluba vastab Läti põhiseadusele. Konstitutsioonikohtu hinnangul on keelenõue eesmärgipärane ega pole ülepaisutatud. Kaebajate esindaja sõnul kaalutakse nüüd pöördumist Euroopa inimõiguste kohtusse.

Läti konstitutsioonikohtu neljapäeval avaldatud otsuse taga on ülimahukas töö – isegi lühendatud otsuse ettelugemiseks kulus kohtu esimehel Aldis Lavinšil ligi kaks tundi. Immigratsiooniseaduse muudatuste õiguspärasust hinnates kuulati üle isegi parlamendikomisjoni istungite salvestused.

Kohtusse pöördusid Lätis elavad Venemaa kodanikud, kelle arvates pole Euroopa elamisloa saamiseks vajalik keeleoskuse nõue A2 tasemel põhjendatud.

“Minu meelest on see kohtuasi tähtis ka selle poolest, et siin selgitatakse, mida tähendab kodakondsuse mõiste. Mida tähendab iga ühiskonnaliikme valik, millise riigi kodanik ta on,” ütles Läti konstitutsioonikohtu esimees Aldis Lavinš.

Konstitutsioonikohus leidis ka, et immigratsiooniseadus ei sunni kedagi maalt lahkuma, vaid lõppenud elamisloa asemel uue saamiseks vajalikke nõudeid täitma.

“Selline järeldus on põhjendamatu ja üle pakutud. Seaduses on määratletud vaid see, mida peavad Venemaa kodanikud tegema selleks, et saada teist alust riigis viibimiseks,” lausus Lavinš.

Läti on andnud kaks aastat ajapikendust neile, kes soovivad, aga pole suutnud keeleeksamit sooritada. Nõudest on vabastatud 75-aastased ja vanemad Venemaa kodanikud. Erandeid on veelgi. Kuid probleem on nendega, kes Läti seadustest üldse välja ei tee.

“Kui inimene midagi ei tee, lepib õigusnormide ja sealt lähtuvate tagajärgedega, näitab see inimese vähest huvi kaitsta oma õigusi,” ütles Läti konstitutsioonikohtu kohtunik Anita Rodina.

Kohtusse pöördujate esindaja teatas neljapäeva õhtul, et nende hinnangul pidas konstitutsioonikohus Venemaa ohtu ja geopoliitilist olukorda õiguslikust poolest tähtsamaks ja nüüd kaalutakse pöördumist Euroopa inimõiguste kohtusse.

Kokkuvõttes võib öelda, et Läti konstitutsioonikohtu otsus, millega tunnistatakse keelenõue põhiseadusele vastavaks, on oluline samm rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste austamise suunas. See otsus kinnitab, et keelenõue ei tohi olla diskrimineeriv ja peab olema kooskõlas põhiseadusega. Loodame, et see otsus kajastub ka teistes riikides ja aitab kaasa mitmekesisuse ja võrdsuse edendamisele üle maailma. See on tunnustus keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse olulisusele ning julgustab kõiki riike järgima sarnast teed.