Läti kavandab sarnaselt Eestile haridusreforme | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Läti on võtnud eesmärgiks teha haridusreformid, mis sarnanevad meie omadega. See on kindlasti põnev uudis kõigile, kes hoolivad haridusest ja tulevikuarendusest. Eestil on olnud edu uuenduslike haridusalaste algatuste elluviimisel ja nüüd on ka Lätis sarnaseid plaane. See võib tuua kaasa huvitavaid võimalusi koostööks naaberriigiga ning võib-olla isegi rohkem teadmisi ja kogemusi uuenduslikest haridusmeetoditest. See on kindlasti hea märk sellest, kuidas meie piirkonnas pööratakse suurt tähelepanu hariduse arendamisele. Nagu öeldakse, teadmised on võim!

Lätis on haridustöötajate streikide ja protestide järel uuest aastast õpetajate alampalgad tõusnud 1374 euroni kuus, jäädes siiski 429 euroga Eesti omadele alla. Samas plaanib valitsus sügisest ellu viia koolide uued rahastuspõhimõtted, millel on samuti palju vastuseisjaid.

Lätiga võrreldes elavad Eesti õpetajad hästi, sest nende palk on lõunanaabritega võrreldes ikka veel suurem, kuigi ka Lätis on see ametiühingute protestide tuules tõusnud ja muutnud ka lasteaiakasvatajate töötasu nende koolikolleegidega samaväärseks. Sellest aastast on nii kooli- kui ka algkooliõpetaja väikseim tunnitasu 9,54 eurot, mis teeb õpetaja 36-tunnise nädalakoormuse juures alampalgaks 1374 eurot, Eestis on miinimumtasu teatavasti 1803.

Lasteaia töönädala pikkus on Lätis 40 tundi ja alampalk seega 1526 eurot. Läinud kevadel Riia Toomkiriku väljakul toimunud haridustöötajate meeleavaldust mäletavad siiani kõik osapooled, eriti toonane peaminister Krišjanis Karinš, kes iga uue sõnavõtu järel tõmbus üha enam mossi. Aga – Lätis on haridustöötajate ametiühing ja valitsus kogu aeg asju arutamas ja haridus on vähemalt sõnades Läti valitsuse selle aasta üks eelistusi.

“Streigi ajal oli ametiühingutel kaks nõudmist – valitsus kinnitagu õpetajate palgatõusu graafik, mida nõuab ka meie haridusseadus. Ja teine eesmärk oli vähendada pedagoogide töökoormust. Palgagraafiku võttis valitsus vastu,
seega on üks nõudmine täidetud. Kuid meie teine soov tasakaalustada kolme
aasta jooksul töökoormust on alles algusjärgus,” rääkis Läti haridus- ja teadustöötajate ametiühingu esimees Inga Vanaga.

Läti haridustöötajate ametiühingu juht kinnitas Aktuaalsele Kaamerale, et lätlased toetavad oma Eesti kolleege. Palga ja koolivõrgu reformi kõrval on Lätis ka riigipea tasemel arutelud näiteks õpilaste üha süvenevate käitumisprobleemide üle.

“Päevakorras on vägivalla vähendamine haridusasutustes. Kuidas luua turvalist koolikeskkonda nii õpilaste, õpetajate kui ka teiste koolitöötajate jaoks. Kahjuks lahendab meie ministeerium neid küsimusi väga loiult. Nii et Läti president juba sekkus,” rääkis Vanaga.

Läti haridusminister Anda Ćakša esitles just uut koolide rahastusmudelit, mis võtab septembrist omavalitsustelt võimaluse pidada suuremate koolide arvel ülal väiksemaid.

“Praegu näeme, et iga laps võib koolis kaasa tuua suuri muutusi. Nüüd kehtestatakse klasside optimaalne suurus ja muudatusteks kuluv aeg, et haridusasutuste töö oleks planeeritav ja ette kavandatav. Saavad olema väiksed, suured ja keskmise suurusega klassid,” ütles Ćakša.

Ehk – riik hakkab maksma nö optimaalse klassikriteeriumi põhjal. See peaks viima alampalga 1648 euroni kuus. Kui klassis on näiteks vähem kui 16 õpilast, plaanib riik sügisest tasuda vaid osa rahast, teine pool jääks omavalitsuse kanda.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Läti kavandab haridusreforme, mis on sarnased Eesti omadega. Mõlemad riigid on pühendunud haridussüsteemi arendamisele ja õpilaste paremate õppetingimuste tagamisele. See näitab, et Balti riigid jagavad ühiseid väärtusi hariduse valdkonnas ning on valmis tegema vajalikke muudatusi oma haridussüsteemis. Loodame, et nende reformide tulemusena paraneb õpilaste õpikogemus ja et mõlemad riigid saavad teha koostööd, et jagada parimaid praktikaid ja kogemusi haridusvaldkonnas.