Läti on algatanud kriminaalmenetluse Europarlamendi saadiku Tatjana Ždanoka suhtes, süüdistades teda separatistlike seisukohtade propageerimises ja õigusriigi vastases tegevuses. See sündmus on tekitanud suurt poleemikat nii Läti kui ka Euroopa Liidu poliitilises ringkonnas. Ždanoka juhtum tõstatab küsimuse, kui kaugele võivad minna Euroopa poliitikud oma veendumuste propageerimisel ning kas selline tegevus võib mõjutada nende ametisse jäämist. See kuum teema jätkuvalt kütkestab arutelu ja tõstab esile nii Balti riikide kui ka Euroopa Liidu enda vastuolulised suhted.
Riigi julgeolekuteenistus (VDD) alustas kriminaalmenetlust Euroopa Parlamendi saadiku Tatjana Ždanoka suhtes seoses tema võimaliku koostööga Venemaa luureteenistustega.
Jaanuari lõpus meedias ilmunud materjalidest selgus, et Läti Vene Liidu liige ja neljal korral Euroopa Parlamenti valitud Ždanoka on teinud aastaid koostööd Vene julgeolekuasutustega seotud inimestega.
Siis teatas Läti julgeolekuteenistus, et asub analüüsima Ždanoka (73) ja Venemaa luureteenistuste võimaliku koostöö kohta olevat infot.
Sel nädalal kinnitas VDD, et Ždanoka tegevuse uurimine jätkub 22. veebruaril alanud kriminaalmenetluse raames.
Lätist valitud saadiku võimalike sidemete uurimiseks Venemaa luureteenistustega on alustanud menetlust ka Euroopa Parlament. Europarlamendi president Roberta Metsola on öelnud, et võtab Ždanoka vastu esitatud süüdistusi “väga tõsiselt” ja on suunanud asja saadikute käitumiskoodeksi nõuandekomiteele.
Üldiselt on Läti otsus algatada kriminaalmenetlus Tatjana Ždanoka suhtes saanud vastakaid reaktsioone nii kodumaal kui ka välismaal. Paljud on toetanud seda sammu, väites, et õiglus peab prevaleeruma, olenemata isiku staatusest või ametist. Samas on ka neid, kelle arvates see võib olla poliitiliselt motiveeritud ja kahjustada demokraatiat ning sõnavabadust. Ükskõik kuidas ka ei vaataks, on oluline, et kriminaalmenetlus järgiks õigusriigi põhimõtteid ja tagaks õiglase kohtupidamise kõigile osapooltele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus