Laskemoona tootmine on Euroopas kasvanud, kuid riigid ei rutta ostma | Eesti

Tervitused kõigile! Täna räägime Laskemoona tootmisest Euroopas ja sellest, kuidas riigid ei ole kiirustanud seda ostma. Viimastel aastatel on laskemoona tootmine Euroopas tõusnud, kuid üllatavalt ei ole riigid kiirustanud seda ostma. Miks see nii on? Mis on selle taga olevad põhjused? Kas see mõjutab Eestit? Nendele küsimustele ja rohkematele saame vastuseid meie tänases arutelus. Olge valmis avastama uusi teadmisi ja huvitavaid perspektiive sellest olulisest teemast!

Euroopa riigid peavad Ukrainale lubatud suurtükimoona võtma oma varudest või leidma raha selle ostmiseks. Eesti kogemus näitab, et laskemoona tootmine Euroopas on kasvanud, kuid riigid ei kiirusta tootjatelt tellima.

Vaatamata Ukrainas käivale sõjale pole suurekaliibrilise laskemoona turg Euroopas kuumenemas. Tootmismahud on suurenenud, kuid riigid ei kiirusta ostma.

“Riikide tellimused ei ole veel järele tulnud. See, et Eesti (mürskude ostmiseks) eelmisel aastal 280 miljonit eurot turule paiskas, näitas, et tööstused on valmis selle vastu võtma,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

“Hinnad näitavad tegelikult sõjaeelseid hindasid ja tegelikult ka tarneajad,” märkis kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.

“Ma arvan, et täna võib-olla nelja–viieaastases perspektiivis Euroopa kapatsiteet moona toota ei olegi välja müüdud,” rääkis kaitseinvesteeringute keskuse peadirektor Magnus Saar.

Kaitseminister ütles, et tööstus on jalad kõhu alt välja võtnud – aasta maht on 1,3 miljonit suurekaliibrilist mürsku, aga seda aasta lõpuks. Siit tekib aga küsimus, kuidas Euroopa riigid täidavad oma lubaduse kevadeks Ukrainale miljon mürsku anda.

“See on väga keeruline, me tunnistame, ja ega me ei jäta seda jonni. Me läheme Brüsselisse järgmisel nädalal selgelt teadmisega, et riigid peavad vähemalt selle panuse ära tegema,” sõnas Pevkur.

Ministri sõnul on kolmandik miljonist mürsust tehtud, veel kolmandiku osas on võetud lubadus, et need tarnitakse. Kolmandik on puudu. Kõige lihtsam oleks võtta jälle oma varudest, kuid paljude eurooplaste ladudest pole midagi võtta.

“Meie esimene sõnum liitlastele on see, et meie oma osa sellest miljonist mürsust tegime ära alguses. Ja me näitasimegi sellega eeskuju. Ja nüüd, arvestades, et meil on ainult kolmandik minna tegelikult ja kui kõik teised on valmis panustama, siis loomulikult Eesti on ka valmis panustama. Ükskõik, kas mürskude või raha näol, aga meie huvi on, et Ukraina abi saaks jätkuda,” rääkis Pevkur.

Saksamaa näiteks paneb oma tänavusest kaheksa miljardi eurosest Ukraina abipaketist miljardi laskemoona. Kuid need mürsud ei jõua tänavu Ukrainasse.

Kokkuvõttes võib öelda, et laskemoona tootmine Euroopas on viimastel aastatel kasvanud, kuid paljud riigid, sealhulgas Eesti, ei ole kiirustanud suurendama oma ostusid. Ilmselt on sellel mitmeid põhjuseid, sealhulgas kaitsekulutuste piirangud ja muud prioriteedid. Samuti võib olla osaliselt seotud ka Euroopa Liidu ühine kaitsepoliitika ning strateegiliste otsuste tegemine. Siiski võib tulevikus näha muutusi, kui riigid hakkavad rohkem tähelepanu pöörama oma relvajõudude moderniseerimisele ja varustamisele, et tagada piirkonna julgeolek ja kaitsevõime.