Läänemets soovib õpetajate lisaraha võtta ministeeriumite preemiatest | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on tekkinud kuum teema haridusvaldkonnas, kus Läänemets soovib õpetajatele rohkem lisaraha võtta ministeeriumite preemiate arvelt. Selle ettepaneku eesmärk on parandada õpetajate palgatingimusi ning väärtustada nende tööd veelgi enam. See teema on muutunud üha olulisemaks ning arutelud selle üle jätkuvad aktiivselt. See on oluline areng Eesti haridussüsteemis ning pakub palju mõtteainet nii õpetajatele kui ka õpilastele.

Sotsiaaldemokraadid tegid koalitsioonipartneritele veel ühe ettepaneku, kuidas leida õpetajate nõutud palgatõusuks vajalik 10 miljonit eurot, pakkudes välja, et selle summa võiks leida ministeeriumites makstavate preemiate ärajätmisega.

Läänemets ütles ERR-ile, et koalitsioonipartneritele tehti ettepanek võtta vajaminev 10,8 miljonit eurot ministeeriumite tegevuskuludest, täpsemalt ei maksaks ministeeriumid tänavu oma töötajatele preemiaid ja lisatasusid.

“Eelmise aasta lõpus maksti avalikus sektoris erinevates ministeeriumites suhteliselt palju suures ulatuses erinevaid preemiaid ja lisatasusid. Kui me teeksime proportsionaalselt iga ministeeriumi peale tegevuskulude kärpe, siis oleks võimalik see 10 miljonit eurot sellise väikse tegevuskulude kokkuhoidmisega kätte saada,” lausus ta.

“Iga ministeeriumi selline pisike kokkuhoid ühegi ministeeriumi tegevust ei tohiks halvata,” lisas Läänemets.

Läänemetsa sõnul annaks 10 miljoni leidmine võimaluse alustada õpetajatega ka läbirääkimisi kollektiivlepingu ehk järgmise kolme aasta palgatõusu osas.

“Seal, mulle tundub, on koalitsioonis ühine nägemus olemas, et haridusminister läbirääkimisi saaks uuesti alustada kaasates sinna omavalitsusi ja arutades ka koolivõrgu reformiplaani,” ütles ta.

Läänemetsa sõnul pole pühapäeva seisuga koalitsioonipartneritega uues ettepanekus mingit kokkulepet, kuid esmaspäeval toimuvas koalitsiooninõukogus seda ettepanekut kindlasti arutatakse. See tähendab, et esmaspäeval õpetajate streik algab, Läänemetsa sõnul aga annaks esmaspäevane kokkulepe lootust, et streik jääb ühepäevaseks.

“Me tegime pingutusi mitte ainult pühapäeval, vaid ka laupäeval selle nimel, et streik üldse ära läks. Aga tundub, et streik homme kindlasti algab. Kui me suudame homme kokku leppida, siis võiks ideaalis olla nii, et tõesti seda streiki on üks päev. Lasteaednike toetusstreik ju peaks alles algama kolmapäeval, see oleks veel eriti valus, sellepärast et väikeseid lapsi ei ole võimalik iseseisvalt ka koju jätta. Kõige suurem mõju ühiskonnale siis õnnestuks ära hoida,” lausus Läänemets.

Valitsus ei suutnud neljapäeval toimunud kabinetiistungil õpetajate palgalisas kokkuleppele jõuda ning sellega kadus ka viimane lootus, et esmaspäeval õpetajate streik ei alga.

Haridustöötajate liidu (EHL) miinimumnõue on, et sel aastal tõuseks õpetajate alampalk 1835 euroni, riigieelarvele tähendaks see 10,8 miljoni euro suurust lisakulu.

Kui peaminister Kaja Kallase juhitud Reformierakond soovib, et haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) leiaks 10 miljonit oma haldusalast, siis sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 on pigem pooldanud ministeeriumite solidaarset panust.

EHL on välja kuulutanud üldhariduskoolide õpetajate tähtajatu streigi 22. jaanuarist ning alusharidus-, kutseharidus- ja huviharidusasutuste töötajate kuni kolmepäevase toetusstreigi alates 24. jaanuarist.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpetajate lisarahastamine on oluline samm haridussüsteemi edendamise suunas ning seda tuleks teha prioriteediks. Läänemetsa ettepanek võtta lisaraha ministeeriumite preemiate arvelt võib pakkuda lahendust täiendava rahastuse leidmiseks. Samas tuleks kaaluda erinevaid võimalusi, kuidas motiveerida nii õpetajaid kui ka teisi riigiteenistujaid. Lõppkokkuvõttes on oluline tagada, et haridussüsteem oleks piisavalt ressursseeritud ja õpetajad saaksid väärtustatud oma töö eest.