Läänemere reostusi võivad aidata tõrjuda naftasööjast bakterid | Keskkond

Tere tulemast Eestisse! Läänemere piirkonna võitlus reostuse vastu on saanud uue lootustandva lahenduse naftasööjast bakterite näol. Need mikroorganismid on võimelised lagundama naftasaaduste reostust, mis võib oluliselt aidata kaasa keskkonna taastamisele pärast õnnetusi ja reostust. Selle uudise valguses on Eesti keskkonnauurijad ja -aktivistid innustunud ning loodavad, et see tehnoloogia aitab kaasa Läänemere puhtamaks muutmisele. Loodame, et see innovatsioon saab tõhusaks viisiks võidelda mere reostuse vastu ning parandada meie imelise Läänemere ökosüsteemi tervist.

Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Jaak Truu nentis, et Läänemeres on naftat lagundavaid baktereid uuritud väga vähe. Küll aga tegeleb sellega praegu tema viie liikmeline uurimisrühm. Kuigi taolised organismid tulevad reostustõrjes kasuks, pole bakterite suunatud rakendamine tema sõnul sugugi lihtne. Sellegipoolest on neid maailmas varem naftareostuse puhul appi võetud ja jätkuvalt uuritakse ka võimalust nende geneetilist muundamist.

Truu märkis, et maailmameres leidub alati natukene naftat. Isegi kui tankeritega ühtegi suurt õnnetust ei juhtu, siis väikest, nähtamatut reostust põhjustab merepõhjast puurimine ja ka sadamatest alati lekib midagi. “Naftat immitseb merre isegi täiesti looduslike pragude kaudu merepõhjas. Mõned vetikaid toodavad samuti teatud ühendeid, mis on sarnased naftas leiduvad ainetega. Seepärast on sellised mikroobid üldse olemas. Neid eksisteeriks ka täiesti puhtas looduses, kus mingisuguseid naftareostusi ei ole,” ütles professor ERR-ile.

Taolisi baktereid leidub ka Läänemeres. Seeläbi püüavad Truu ja tema rühm välja selgitada, kas siinsed naftat lagundavad mikroorganismid on magedama vee tõttu kuidagi ülejäänud maailmamere bakteritest teistmoodi. Erineda võib nii nende liigiline koosseis kui ka geneetiline variatsioon sama liigi sees. “Läänemeri ei sarnane üldiselt mikroobide poolest ülejäänud maailmamerega. Seega võiks eeldada, et siin esineb võib-olla ka teisi liike kui mujal maailmameres,” arutles teadlane.

Praeguse pildi järgi paistab Eesti mereuurijatele, et Läänemeres esinevad suhteliselt samad naftat lagundavad mikroobide liigid, keda nad on kohanud ka Põhja-Atlandil. “Samas pole me jõudnud veel üldsegi palju uurida. Meie põhihuvi seoses Läänemerega ongi praegu see, kes nad sellised on. Teiseks uurime looduslikku tervenemist ehk kuidas ja kui kiiresti need bakterid mingi aja jooksul naftareostusi likvideerivad,” tõi Truu välja.

Teevad enamuse tööst ära

Jaak Truu märkis, et ulatuslike naftareostuste likvideerimine jääb suuresti kosmeetiliseks. “Kui uudistes räägitakse naftareostusest, öeldakse tavaliselt, et saastunud ala piirati poomidega ja midagi korjati kokku. Tegelikult saadakse kätte ainult väga väike osa reostusest. Enamus naftast jääb vette, suur osa sellest vajub põhja ning osa kantakse ka laiali,” sõnas professor.

Õnnetused kipuvad tankeritega juhtuma tormisel merel. Väga tormise ilmaga, kui lainetust on palju, tekib Truu sõnul sisuliselt nafta-vee segu. “Seda kutsutakse vahel niinimetatud šokolaadi vahuks. See on mitu meetrit paks ja selle känkrad jõuavad tavaliselt ka randa,” selgitas professor. Kuna sellist reostust on väga raske kätte saada, tulebki jääda lootma mikroobidele, kes vähemalt osa reostusest ära lagundavad.

Veelgi kehvem on Truu sõnul naftat koristada külma ilmaga, kui merel on jää. Sellisel juhul jääbki professori sõnul reostus sisuliselt koristamata. “Nafta, mis jääga vette sattub, sinna ka jääb. Siis ongi ainus lootus, et mikroobid lagundavad vähemalt osa sellest ära,” tunnistas teadlane. Sealjuures muutub naftareostuste risk külmades meredes aina suuremaks. Kliima soojenemise tõttu püsib merejää püsib lühemat aega ja üha enam kaubaliiklusest kolib Arktikasse.

Aktiivne kasutamine ei tasu ära

Teadlased on uurinud võimalusi, kuidas naftat lagundavaid baktereid aktiivselt reostuskolletesse suunata. Paraku pole sellised ettevõtmised osutunud Jaak Truu sõnul kuigi tulemuslikuks. Bakterite lagundusvõime pole selleks lihtsalt piisavalt suur, et see majanduslikult ennast ära tasuks. “Keskkonnareostuse likvideerimine on kulukas. Mikroobide rakendamine tõstaks seda hinda veelgi. See tasuks ära siis, kui need bakterit töötaks tunduvalt tõhusamalt,” märkis professor.

Üks tõhususe takistaja on avamere tohutu veemass. Naftat lagundavad bakterid tahavad Truu sõnul naftast süsinikku, kuid lisaks läheb neil vaja lämmastikku ja fosforit. “Läänemeres pole neil näiteks toitainetega probleemi, sest vesi on nii eutrofeerunud. Siin neid toitainepuudus ei pidurda. Samas näiteks Põhja-Atlandil on lämmastikku ja fosforit väga vähe. Naftast üksi ei piisa ja seal hakkab küll toitainepuudus neid kimbutama.”

Seetõttu on teadlased proovinud niinimetatud stimuleerimist ehk puudulike toitainete bakteriteni viimist. “Naftast saastunud rannikuid on maailmas pritsitud spetsiaalsete segudega, mis sisaldavad lämmastiku ja fosforit, et seal looduslikult elavate naftat lagundavate mikroobide tegevust stimuleerida. Siis hakkavad nad tõesti naftat kiiremini lagundama. Sellegipoolest on see protsess võrdlemisi aeglane,” möönis Truu.

Kasvu stimuleerimist on proovitud ka avamerel. Kui 2010. aastal juhtusMehhiko lahes Deepwater Horizoni naftaplatvormi õnnetus, mis põhjustas ulatusliku keskkonnakatastroofi, piserdasid teadlased vette dispergeerivaid ühendeid.

“Kui muidu on nafta veepinnal kihina, siis dispergendid koguvad selle kokku pisikesteks kuulikesteks. Lootus on, et siis muutub nafta mikroobidele paremini kättesaadavaks. Siin on ka mõned agad jälle. Mikroobid hakkavad ka dispergeerivat ainet sööma. Kuigi see pole otseselt halb, siis tõhusus jällegi väheneb,” tõi bioloog välja.

Lahenduseks võiks olla geneetiline muundamine?

Kui naftat lagundavad bakterid pole piisavalt tõhusad, et majanduslikult ära tasuda, tekib tahes-tahtmata küsimus, kas nende tõhusust saaks geneetilise muundamise teel tõsta. Seda on Jaak Truu sõnul juba ammu proovitud, ent tulemuslikkus jätab siiani soovida. Protsessi nimetatakse bioaugmentatsiooniks ja Eestis on seda varem uuritud seoses põlevkivi keemiatööstusega.

“Inglise keeles kutsutakse neid superbug’ideks. Euroopa Liidus ei või neid väljaspool laborit kasutada. Samas näiteks koos soomlastega oleme laborikatseid teinud. Mujal maailmas on tehtud neid rohkem, aga üldiselt laboris konstrueeritud mikroorganismid ei taha eriti looduses püsima jääda,” tõdes ta.

Nimelt on keskkonnas palju tegureid, mida laboris naljalt jäljendada ei saa, näiteks teised mikroorganismid. Isegi kui superbug’id suudavad paremini naftat lagundada, pole nad looduslike tingimuste jaoks piisavalt vastupidavad. Truu lisas, et maailmas on proovitud luua ka tüvesid, kus looduslikud mikroobid segatakse laboris kultiveeritud organismidega.

Ellu pole suutnud jääda aga needki. Samas ei saa välistada võimalust, et tulevikus võivad sellised katsed mingil hetkel õnnestuda.

Kokkuvõttes võib öelda, et Läänemere reostuse vastu võitlemiseks on oluline kaaluda naftasööjast bakterite kasutamist. Need bakterid võivad aidata lagundada naftasaaduste jääke ja vähendada keskkonnakahjustusi, mis on tekkinud naftareostusest. Samuti on oluline jätkata uurimistööd nende bakterite potentsiaali ja keskkonnaohutuse kohta, et leida tõhusaid viise Läänemere reostuse tõrjumiseks. Ühiste jõupingutustega saame kaitsta Läänemere loomastikku ja taimestikku ning säilitada selle olulise ökosüsteemi puhtust ja tasakaalu.