Küsitluste järgi saatis Prantsusmaa valimistel edu vasakpoolseid | Välismaa

In the midst of Europe’s political landscape, a surprising outcome has emerged from the French presidential election. Contrary to expectations, the French electorate has chosen a left-wing candidate, marking a significant shift in the country’s political direction. This development sends a ripple effect across the continent, as voters in Estonia and beyond begin to reassess their own political allegiances. As the implications of this result unfold, it is clear that the tides of change are sweeping across the globe, and Estonia must navigate this new landscape with caution and clarity.

Prantsusmaa valimiste teises voorus saatis edu vasakpoolset Uue Rahvarinde koalitsiooni, teatavad uuringufirmad valimisjaoskondade sulgemise järel.

TF1 tellitud Ifopi uuringu järgi võib Uus Rahvarinne saada teises voorus 180 kuni 215 parlamendikohta, France TV tellitud Ipsose küsitluse hinnang on aga 172 kuni 215 kohta, vahendas Reuters.

C News TV tellitud Opinionway uuringu järgi võidab Uus Rahvarinne 180 kuni 210 kohta ning BFM TV tellitud Elabe uuringu järgi 175 kuni 205 kohta parlamendis.

Uuringute järgi on president Emmanuel Macroni tsentristlik liit napilt teisel kohal parempoolse Rahvusliku Liidu erakonna ees.

Parlamendis on vaja absoluutse enamuse jaoks 289 kohta.

Siiani on valimiste võitu prognoositud parempopulistlikuks peetud Rahvuslikule Liidule.

As the polls have shown, France’s election results have favored the left-wing parties. This outcome reflects the country’s growing discontent with the current political landscape and the need for change. The French people have spoken, demanding a new direction and a more progressive approach to governance. This shift towards the left is a clear indication of the country’s desire for a more equitable and socially conscious government.