Kunnas paneks Eesti kaitseks piiri äärde jalaväemiinid | Eesti

1705065619 1969691h46f6t24

Tere tulemast Eestisse! Kunnas paneks Eesti kaitseks piiri äärde jalaväemiinid | Eesti on viimane samm meie riigi kaitse tugevdamiseks. See otsus näitab meie pühendumust tagada Eesti piiride turvalisus ja kaitsta oma rahvast. Jalaväemiinid on oluline kaitsevahend, mis aitab tõkestada võimalikke ohustusi ja rünnakuid meie territooriumile. See on oluline samm, mis aitab kaitsta meie riiki ja tagada meie kodanike turvalisuse. Oleme põnevil sellest uuendusest ja usume, et see on oluline samm meie riigi kaitse tugevdamiseks.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, kolonelleitnant reservis Leo Kunnas ütles, et piirilähedaste kaitserajatiste rajamise puhul on oluline jalaväemiinide kui ka tankitõrjemiinide kasutamine. Samuti tuleb käima saada Eestis oma lõhkeaine tootmine.

Kunnas ütles ERR-ile, et kaitserajatiste rajamine eeldab kolme tingimuse täitmist.

“Esimene asi on see, et me peaks asendama need pioneerimaterjali ja miinide varud, mis me andsime ära Ukrainale. Näiteks me andsime ära väga suure koguse tankitõrjemiine. Me peame need viivitamata asendama ja siis hankima miine, lõhkeainet ja pioneerimaterjalide veel juurde,” ütles Kunnas.

Järgmine samm oleks Kunnase sõnul jalaväemiine keelustava Ottawa konventsiooni denonsseerimine kõikide Balti riikide poolt.

“Meil hiljuti käis riigikaitsekomisjonis külas Ameerika Ühendriikide suursaadik
ja ma küsisin temalt sellesse suhtumise kohta, kuna Ameerika ühendriigid ei ole
Ottawa konventsiooniga ühinenud. Suursaadik ütles väga lihtsalt, et Ameerika Ühendriigid ei saa selle konventsiooniga ühineda seetõttu, et Korea poolsaarel, kus Ameerika väed on koos Lõuna-Korea vägedega valmis tõrjuma Põhja-Korea
kallatungi, on kaitse sügavus on niivõrd väike, et ilma jalaväemiinideta ei ole neid kaitserajatisi seal võimalik üleval pidada. Ja Balti riikides teatavasti sügavus on veel väiksem kui Lõuna-Koreas,” näitlikustas Kunnas.

Kunnas selgitas, et kaitserajatiste tõkkesõlmed koosnevad mitmetest osadest – füüsilised barjäärid, näiteks nn draakonihambad, tankitõrjemiinid ja jalaväemiinid. Samuti on seda kõike Kunnase sõnul vaja katta tulega ja paigutada maastikul sobivatesse kohtadesse.

Loe rohkem:  Emori uuring: ministritest usaldavad inimesed kõige vähem Võrklaeva | Eesti

Kolmandana tõi Kunnas välja, et Eesti peaks hakkama ise tootma sõjalise otstarbega lõhkeainet, mida saaks rakendada tankitõrjemiinides, jalaväemiinides, miinipilduja miinides ja ka suurtükimürskude tootmisel.

“See tootmisvõimekus oleks meile oluline, sest ka kogused on väga suured. Kui me oleme need asjad teinud, siis me saame hakata rääkima sellest, et me võiksime kaitserajatisi hakata tõsiseltvõetavalt rajama,” sõnas Kunnas.

Kunnas rääkis veel, et rahuajal saab ka näiteks võtmekohtades valmistada ette sildade õhkimised, samuti varuda füüsilisi tõkkeid, et neid saaks olukorra teravnedes kiiresti maastikul maha panna. Samuti pidas ta võimalikuks võtmekohtadesse betoonist püsikindlustuste, nagu punkrid, ehitamist. “Kõike seda tegelikult on võimalik teha ja Ukrainas seda ka intensiivselt mõlemad
sõdivad pooled teevad,” rääkis Kunnas.

“Ukraina sõda on näidanud, et kuigi satelliitpilt ja droonid jälgivad maastikku meetri täpsusega, siis ikkagi ei õnnestu sõdivatel pooltel neid püsikindlustusi nii lihtsalt hävitada,” märkis ta.

President Alar Karis ütles esmaspäeval pärast riigikaitsenõukogu koosolekut, et on arutanud ja jätkab arutelu koos kaitseministeeriumiga piiriäärsete kaitserajatiste teemal.

“Sõjalised kaitserajatised meie piiriregioonis on kindlasti üks teema, millega uuel aastal tuleb jätkata. Ja kaitseministeerium koos Balti kolleegidega selles suunas praegu ka töötab,” ütles Karis.

Balti riikide kaitseministrid arutavad kaitserajatiste teemat järgmisel nädalal.

In conclusion, the decision to place anti-personnel mines along the border of Estonia for defense purposes is a controversial and complex issue. While it may be seen as a necessary measure to protect the country from potential threats, it also raises concerns about ethical and humanitarian implications. It is important for the Estonian government to carefully consider the potential consequences of this decision and to ensure that all necessary precautions are taken to minimize the risk to civilians. Ultimately, the safety and security of the country must be balanced with the respect for human rights and international conventions.

Loe rohkem:  "Impulss": noored arstid tahavad teistsugust töökeskkonda | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga