Kümmel Eesti profisuusatamisest: keegi noortest peab teistele teed näitama | Suusatamine

Tere tulemast Eesti suusatamise maailma! Kümmel Eesti profisuusatamisest on mõeldud neile, kes soovivad jälgida kodumaise suusatamise tipptaset ja leida inspiratsiooni noorte sportlaste edusammudest. Suusatamise artikkel keskendub noorte talentide arengule ning käsitleb olulisi teemasid, mis puudutavad Eesti suusaspordi tulevikku. Ole valmis avastama tipptasemel suusatajaid ning ülevaatlikke uudiseid selle ala kohta. Suusatamine on Eestis elav, hästi organiseeritud ja arenev spordiala. On aeg, et keegi noortest näitaks teistele teed!

Vikerraadio otsis murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlustel viibides endistelt tippudelt Jaak Maelt ja Peeter Kümmelilt vastust küsimusele, mida teha, et Eestil tekiks maailma tipu lähedale kuuluv murdmaasuusataja.

2024. aasta algus on Eesti talispordile pakkunud tõeliselt vägevat edu. Olümpiaaladel on Eesti sportlased võitnud juba kaks Euroopa meistrivõistluste hõbemedalit. Kiiruisutamises teenis karjääri teise täiskasvanute medali Marten Liiv, kes sai hõbeda kaela EM-i 500 meetri järel, oma esimese nii vägeva medali teenis iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel meesüksiksõitja Aleksandr Selevko.

Vaadates laiemat pilti, annavad freestyle-suusatamises tulemuste jälgimiseks põhjust Kelly ja Henry Sildaru, kahevõistluses muidugi Kristjan Ilves. Aeg-ajalt sähvatab suusahüppaja Artti Aigro ja vaikselt hakatakse omaks võtma ka skeletonisõitjat Darta Zuntet. Laskesuusatamises tõusid nii-öelda Eesti-tasandi suhtes ootused käesoleva hooaja esimeses kolmandikus kõrgemaks läbi Tuuli Tomingase tulemuste. Vaatamisharjumus on eestlastel kujunenud muidugi ka maailma staaridele kaasaelamise läbi.

Üldisest talispordi pildist on aga justkui puudu üks teleri ette kutsuv Eesti murdmaasuusataja. Selline, kes suudaks stabiilselt murda näiteks 20 parema hulka, et oleks indu pingsamalt jälgida ka murdmaasuusatamise MK-sarjas toimuvat. Sel nädalavahetusel peeti Otepääl murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlusi. Vikerraadio otsis seal viibides muuhulgas vastust küsimusele, mida teha, et Eestil tekiks maailma tipu lähedale kuuluv murdmaasuusataja.

“Kõige alus on väga hea talv, siis on palju harrastajaid, suusaradu ja järelkasvu, kes saab harjutada. See on esimene prioriteet,” alustas maailmameistrivõistlustel omal ajal sprindis finaali jõudnud Peeter Kümmel. 

“Teiseks on loomulikult kandepind ja ma näen, et suusatamine on ikkagi rahvasport. Eelmisel nädalavahetusel veendusin selles Alutagusel, kus oli peaaegu 400 last stardis: see on päris suur grupp, kust lapsi võtta. Julgen väita, et uisutajad unistavad sellisest kandepinnast. Kolmandaks faktoriks on meieealiste põlvkonna oskused treeneritena need lapsed tippu viia. Ise peame vaatama peeglisse, panustama enda teadmistesse rohkem. Seal võidu võti peitubki. Pühendumusega, fookusega tehakse tööd ja tahan loota, et näen peatselt kedagi, kes sõidab Peetri ja Aivari [Aivar Rehemaa] kohad üle.”

“Praegu oleme selles faasis, kus meid väga televiisoris ei näidata, inimesed väga palju suusatamisest ei tea, laskesuusk on võtnud populaarsuse üle. See on väga tore, me ei ole konkurendid, noorte kandepind on meil suhteliselt sama,” tõdes Kümmel. “Kui üks või kaks tähte sirguvad, on terve Eesti teleka taga. Kui see noor jõuab TOP30, TOP20 hulka maailmas, hakatakse vaatama, tuleb tele järgi ja toetajad hakkavad aru saama, et edu hakkab tagasi tulema. Inimesed joonduvad eduelamuse taha. On väga oluline, et keegi meie noortest hakkab uuesti näitama teed teistele.”

Olümpiapronksil ja MM-hõbedal Jaak Mael on pikk kogemus maailma paremikku kuulumisest. Mida peab tema tähtsaks Eesti oma suusatipu kasvamisel?

“Tippspordis on number üks asi tervis. Kui sportlaste tervised on korras, saab tööd teha ja ainest näiteks Martin Himmas on kindlasti. Aastatepikkune mõtestatud töö ja küll ta tuleb. Nooremate hulgas on potentsiaali küll, kes võiks tulla,” sõnas Mae. “Iga-aastastel treenerite seminaridel ja koolitustel vahetatakse infot, aga mida lähemale jõutakse noorte tiitlivõistlustele, seda enam tõmbub igaüks oma nurka. Ma ei näe väga suurt probleemi, küsimus on pigem selles, kas ollakse nõus ühise valemi järgi tööd tegema.”

Eesti murdmaasuusatajatele näitas Tour de Skil eeskuju 23-aastane lätlanna Patricija Eiduka, kes sai ühe kümnenda, ühe 11. ning ühe 15. koha ning lõpetas kokkuvõttes kõrgel kaheksandal positsioonil.

“Tegemist on väga andeka noore naisterahvaga, kellele on looduse poolt palju antud. Treenib suurte ja korralike mahtudega, tal on rahvusvahelised konsultandid. Taustasüsteem suudetakse sealt tagada. Kui leiame üles väga andekad noored, suudame olla kõrges konkurentsis,” lisas Mae.

Kümme Eesti profisuusatamisest: keegi noortest peab teistele teed näitama on oluline artikkel, mis käsitleb Eesti suusaspordi tulevikku. Artiklis rõhutatakse, kui tähtis on noortel sportlastel omandada eeskujusid ja saada mentorluse osaliseks. Samuti rõhutatakse, et tulevased suusatajad peavad olema pühendunud treeningule ja olema valmis võtma riske, et saavutada edu kõrgel tasemel. Lõpuks, artikkel kutsub kogenud sportlasi üles toetama noori ja jagama oma teadmisi ja kogemusi, et aidata kaasa Eesti suusaspordi arengule.