Kultuurikomisjon soovib Estonia juurdeehituse rajada riigi eriplaneeringuga | Eesti

1987154h66a5t24

Tere tulemast Eestisse! Kultuurikomisjonil on suured plaanid Estonia teatri juurdeehituse rajamiseks ning selleks soovitakse kasutada riigi eriplaneeringut. See uuenduslik projekt mitte ainult ei tugevda Eesti kultuuri- ja teatrikogukonda, vaid loob ka uusi võimalusi kohalikele kunstnikele ja loojatele. Lisaks sellele aitab see kaasa ka meie rikkaliku kultuuripärandi säilitamisele ja edendamisele. Astuge sisse ja avastage kaasaegse Eesti kultuuri imeline maailm!

Riigikogu kultuurikomisjon algatab eelnõu, et Estonia teatri juurdeehitus rajataks riigi eriplaneeringuga, mis võimaldab mööda minna nii muinsus- ja looduskaitse kui ka linna nõudmistest. Tallinna linnavalitsus ei pea aga kahe ooperi- ja balletisaali rajamist mõistlikuks.

Esmaspäeval otsustas riigikogu kultuurikomisjon viia 2. aprillil riigikogu suurde saali otsuse eelnõu, mis annaks valitsusele ülesande algatada eriplaneering Estonia juurdeehituse rajamiseks Estonia teatrihoone ja Pärnu maantee vahelisele alale teatri poolt soovitud mahus, ütles kultuurikomisjoni liige Tõnis Lukas ERR-ile.

“Vähendatud maht, mida on Tallinna linn välja pakkunud, tähendaks, et see suuremahulisem saal ehitatakse praeguse hoone sisse. Ja see tähendab praeguse Estonia teatri sisulist tühjaks tõstmist ja saali pööramist teistpidi, mis tähendab omakorda, et neli-viis või lausa viis-kuus aastat ei ole Estonia teater kui asukoht ja kui ooperiteater kasutatav,” põhjendas Lukas kultuurikomisjoni otsust.

Ta märkis, et kunstnike professionaalsest elust on see tohutu pikk aeg. “Ei ole võimalik, et see kollektiiv seda ilma kadudeta üle elaks. Lisaks pole praegu kellelgi ideed, kuhu siis võiks asenduspinnale Estonia teater ümber kolida,
kui praeguses majas ei ole võimalik etendusi anda,” sõnas Lukas.

Lukas lisas, et riigi eriplaneering on natuke jõulisem meetod, mis aitaks lahendada ka muinsuskaitselised ja looduskaitselised küsimused, mis on seni olnud takistused teatri soovitud juurdeehituse ideega edasi minemisel. Samuti lahendaks eriplaneering riigi vaates vaidluse Tallinnaga, kes pooldab väiksemamahulist juurdeehitust.

Loe rohkem:  Kolonel Vendla: Venemaad ei saa õhukaitsega droonikindlaks muuta | Eesti

“Eriplaneering on riigi juhtimisel läbiviidav planeering. Nii me tõepoolest ei pea nii palju lähtuma Tallinna linna seisukohast, kuigi kinnistu asukoht on Tallinnas. See on erakordne lahendus. Praegu on ametkonnad seda teemat veeretanud ja asi ei ole edasi liikunud, aga riigikogu tahe on minna Estonia teatri ehitamisega kiiremini edasi,” sõnas Lukas.

Lippus: Estonia vana hoone jääb nii kasutuseta

Enne kultuurikomisjoniga kohtumist ERR-iga rääkinud Tallinna abilinnapea Madle Lippus kinnitas inna varasemat seisukohta, et linnaehituslikus vaates Tallinn tõesti sellist suurt hoonet linnaruumiliselt heaks lahenduseks ei pea. “Küll aga näeb Tallinn väga potentsiaalikana mõtet töötada edasi väiksemamahulise juurdeehitusega, mis tähendaks olemasoleva hoone ümberehitamist, ” ütles Lippus.

“Tallinn näeb vajadust Estonia tingimusi parendada, aga meie huvi loomulikult on linnana ka tänavaruum paremini tööle panna, mida ka siis väiksemas mahus juurdeehitus, aitaks meil praegusest oluliselt paremini lahendada. See puudutab siis seda Estonia külge, mis jääb nii Otsa tänava poole kui ka seda, mis jääb Uue turu poole,” sõnas Lippus.

Lippus kinnitas, et linn ei jonni teatriga. “Lihtsalt sellise suure kasti ehitamine linnaruumiliselt neid eesmärke ülemäära hästi ei täidaks. Nii muinsuskaitselistel põhjustel, aga oluline on ka see, milline on tänavakoridori laius selles piirkonnas, kuidas toimub Uuelt turult üleminek Tammsaare parki. Ja kesklinnas igahaljasala on äärmiselt oluline,” sõnas Lippus.

Ta tõi välja ka asjaolu, et uue saali valmimisel jääks olemasolev Estonia hoone kasutuseta. “See küsimus võib-olla siin nendes diskussioonides on isegi saanud teenimatult, et vähe tähelepanu, aga linnaruumiliselt on see äärmiselt oluline, et kõik saalid, mis meil on, eriti kesklinnas, oleksid parimal moel kasutuses,” sõnas Lippus.

“See küll kuulub pigem kultuuripoliitika valdkonda, aga teatrite rahastus on niikuinii suures ülekaalus kultuuriministeeriumi eelarves ja uue maja ehitamine ja selle ülalpidamine ilmselgelt tähendaks veelgi suuremaid kulutusi. See tekitab väga selge küsimuse, et kas Eesti on kaht ooperi- ja balletisaali võimeline üleval pidama,” lisas Lippus.

Loe rohkem:  Kallas: Eesti ei hakka siin elavaid mobilisatsiooni-ealisi ukrainlasi välja andma | Eesti

2021. aasta 13. septembril võttis parlament vastu otsuse rajada kultuurkapitali toel viis riiklikult tähtsat kultuuriobjekti, mille hulka kuulub ka rahvusooperi Estonia juurdeehitus.

1987154h66a5t24

Kultuurikomisjon on väljendanud soovi rajada Estonia teatri juurdeehitus riigi eriplaneeringuga. See samm näitab pühendumust kultuuri ja kunsti arendamisele ning Estonia teatri olulisusele Eesti kultuurimaastikul. Projekt oleks oluline panus kultuuri säilitamisele ja mitmekesistamisele ning võimaldaks Eestil jätkata oma kultuuripärandi rikastamist. Loodame, et see ettepanek saab tugeva toetuse ja et uus juurdeehitus saab teoks, et pakkuda veelgi rohkem võimalusi kõigile kultuuriarmastajatele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga