Küllastunud rasv aitab ajul asju meelde jätta | Tervis

558447h58e7

Tere tulemast Eestisse! Kas teadsid, et küllastunud rasv aitab ajul asju meelde jätta? Tervis avaldas hiljuti uuringu tulemused, mis näitavad, et rasvad võivad olla olulisemad kui arvatakse. See avastus on põnev ja võib muuta meie arusaama tervislikust toitumisest. Kui oled huvitatud tervislikust eluviisist ja soovid olla kursis uusimate teadusuuringutega, siis oled õiges kohas. Tule ja tutvu lähemalt selle põneva teemaga.

Kuidas jääb nähtu ja kuuldu, maitstu, nuusutatu ja puudutatu inimesele meelde? Mälu mehhanismid on keerukad, aga päris tähtsad abilised asjade meelde jätmisel on, nagu selgunud, ained nimega küllastunud rasvhapped.

Austraalia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide teadlased on nüüd täpsemini välja uurinud, kuidas see nii on, et just need õiget moodi rasvhapped õigel hetkel ajutegevusse sekkuvad.

Aju on kehas üks kõige rasvasem elund, kui arvata välja otsene rasvkude, mida on mõnikord omaette organiks nimetatud. Rasvad ja muud rasvalaadsed ained ehk lipiidid moodustavad aju massist 60 protsenti.

558447h58e7

Isaac Akefe Austraaliast Queenslandi Ülikoolist ja ta kolleegid on juba varem tähele pannud, et kõrgenenud ajuaktiivsuse aegu suureneb ajus just küllastunud rasvhapete osakaal.

Nüüd on nad saanud jälile selle nähtuse tekkemehhanismile. Selleks tegid nad katseid hiirtega, uurides nende aju rasvhapete paleti muutumist uue info meeldejätmise puhul. Selgus, et siin on oma osa kahel valkainel ja neid kodeerivate geenide aktiivsusel.

Täpsemalt, valk nimega süntaksiini siduv valk 1 ehk STXBP1 suunab teist valku nimega fosfolipaas A1 seonduma närvirakkude ühenduskohtades sünapsides rakumembraani külge. Selle tulemusel vabanebki küllastunud rasvhappeid, mis siis osalevadki meelde jätmisega seotud närvitegevuses.

Teadlased lülitasid katsehiirtel välja seda teist valku, membraanile seonduvat fosfolipaasi A1 kodeeriva geeni. Muundatud hiirtel oli mälu teistest hiirtest kehvem ja halvenes veel elu jooksulgi üha. Ka küllastunud rasvhappeid oli neil ajus märgatavalt vähem kui muundamata hiirtel.

Loe rohkem:  Seened tapavad igal aastal üha rohkem inimesi | Tervis

Teadlased loodavad, et saadud teadmistest on koos muude teadmistega edaspidi kasu neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks Alzheimeri tõve ärahoidmisel ja ravil.

Akefe ja kaasautorid kirjutavad oma tööst lähemalt ajakirjas The EMBO Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kokkuvõttes võib öelda, et küllastunud rasv aitab tõepoolest ajul asju meelde jätta. Uuringud on näidanud, et rasvhapete tarbimine võib parandada mälu ja kognitiivseid funktsioone. Siiski tuleks olla ettevaatlik üleliigse küllastunud rasva tarbimisega, kuna see võib kaasa tuua terviseriske nagu südamehaigused ja liigesevalu. Tervisliku toitumise tasakaal on võtmetegur, et säilitada nii aju kui ka üldine tervis. Seega on oluline tarbida küllastunud rasvu mõõdukalt ja koos teiste tervislike toitainetega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga