Kuigi kütte hind on aastaga langenud, olid jaanuari küttearved suuremad | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Kuigi küttehind on aastaga langenud, tõid jaanuari küttearved endaga kaasa suuremad kulud. See majandusuudis on kõigile oluline ning mõjutab meid kõiki. Eestis on kütteseadusega sätestatud, et kõik elu- ja mitteeluruumide omanikud peavad tagama kütmise ja sooja vee kättesaadavuse, kuid kõrgete küttekuludega silmitsi seistes on oluline olla teadlik alternatiividest ja võimalustest, kuidas säästa energiat ja raha. Loodame, et selle uudise valguses saame koos leida lahendusi, mis aitaksid meil kõigil paremini hakkama saada.

Jaanuarikuu eluaseme kommunaalarved üllatasid paljusid ebameeldivalt. Põhjuseks oli tavapäratult külm ilm ja teisalt ei kehtinud enam riigipoolne kompensatsioon, mis aasta tagasi kütte- ja elektriarvet kontrolli alla aitas hoida. Kütteühiku hind on aastaga pisut langenud ning loodetavasti langeb gaasi hinna tuules veelgi, kuid tallinlased näevad seda pigem järgmisel kütteperioodil.

Mitme korteriühistu juhatusse kuuluv Kai Tuts tunnistas, et jaanuarikuu korteri arve oli paljude jaoks kibe pill.

“Varasematel aastatel oli see hind küll natuke kõrgem, kuid eelmistel talvedel riik natuke kompenseeris seda. Nüüd kompensatsiooni enam ei ole ja makstakse täie raua eest. Lisaks jaanuar ja ka detsember olid oluliselt külmemad kui viimased aastad keskmiselt on olnud,” rääkis Tuts.

“2024 jaanuar oli viimase 10 aasta kõige külmem ja enamik küttearveid ongi sõltuvad sellest, mis on välisõhu temperatuur. Jaanuaris jäi see kuue kraadi juurde miinusesse ja ka küttearved on selle võrra suuremad,” lausus Utilitas Tallinn juhatuse esimees Robert Kitt.

Kütteühiku hind on aastaga tegelikult langenud.

“Utilitasel Tallinna piirkonnas on kütteühiku hind 79 eurot megavatt-tunni kohta ja me oleme suutnud seda hoida suhteliselt stabiilsena, 2023 isegi viiendiku võrra langetades. Nii et selle aasta jaanuari kütteühiku hind oli umbes 20 protsenti soodsam kui mullu. Kui praegused trendid jätkuvad, siis näeme ette, et pigem võiks olla kütte hind languses,” lausus Kitt.

Loodetav hinnalangus puudutab siiski järgmist kütteperioodi. Odavnemiseks annab lootust eelkõige gaasi hinnalangus.

“Arvestades alanevat gaasi hinda võiks loota, et küttekulud alanevad, sest gaas on väga oluline energiaallikas. Samuti elekter, mis on pikalt seotud olnud gaasihinnaga, võiks hakata odavnema gaasihinna tuules samamoodi,” lausus Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Viimastel aastatel on kodukulud kasvanud Uusküla sõnul Eestis tohutu hooga.

“Võrreldes Läti-Leeduga on meie hinnad palju rohkem kasvanud. Meil on (võrreldes) Covidi-eelse ajaga hinnad kasvanud 86 protsenti, Lätis vaid 47 ja Leedus 61 protsenti. See on märgatav erinevus,” ütles Uusküla.

Kai Tutsi sõnul võib majade renoveerimine vähendada küttekulusid kaks korda.

“Renoveerimine vähendab küttekulusid, aga praegu on ehitushinnad nii kõrgeks läinud, et ega lõppkokkuvõttes väga ei muuda, sest siis tõusevad laenumaksetest tulenevalt remondifondi maksed,” nentis ta.

Kuigi küttehind on viimase aasta jooksul langenud, olid jaanuari küttearved siiski suuremad kui oodatud. See võib olla tingitud mitmetest teguritest, sealhulgas külmadest ilmastikutingimustest ja suurenenud energiatarbimisest. Kuigi see võib olla majanduslikult väljakutsuv, on oluline meeles pidada, et küttehindade kõikumine on loomulik osa turust. Oluline on jätkata energiasäästlikke meetmeid ja võtta arvesse küttehinnaga seotud riske tulevikus. Peame jätkuvalt jälgima küttehindu ja leidma viise, kuidas nendega paremini toime tulla.