Tere tulemast Eestisse! Kas olete kunagi mõelnud, kuidas kasvatada imeilusaid orhideesid ilma lillepotita? See pole mitte ainult võimalik, vaid ka üllatavalt lihtne! Orhideed on õrnad ja elegantsed taimed, mis saavad kasvada ilma traditsioonilises lillepotis, kuigi see võib tunduda esmapilgul veidi keeruline. Siiski on see täiesti teostatav ja pakub imelisi tulemusi. Olles Eestis, saate nautida looduskaunist maastikku ja rikkalikku loodust, mis loob ideaalsed tingimused orhideede kasvatamiseks potivabalt. Tutvuge selle põneva ja keerdus aiandusmeetodiga ning avastage uus viis oma taimede ilu nägemiseks!
Tallinna Botaanikaaias toimub 1.–10. märtsini traditsiooniline orhideenäitus. Botaanikaaia osakonnajuhataja Jaan Mettik andis “Terevisioonis” nõuandeid, kuidas kapriisseid taimi ilma lillepotita kasvatada.
Orhideesid saab osta või kinkida ka lihtsalt varrena, mis seisab vaasis väga hästi. “Need, mida lõikelilledena pakutakse seisavad tõesti väga hästi. Õis on lihakas, paksu kattekoega ja seisab ja seisab nädalaid,” tõdes Mettik.
Kodus saab orhideesid kasvatada ka täiesti ilma lillepotita. “Kõige tuntum, mida oleme ka poes näinud, on hiigelsuured vandad. Nendel pole tööstuslikus kasvatuses üldse potte või midagi sellist. Nad ripuvadki juured paljad. Neid kasvatataksegi nii, et nad käivad kord nädalas ujumas, juuri pidi vees leos, kord kuus saavad nad väetiselahusesse likku ja kui on heldema käega omanik, siis võiks päeval neid juuri ka pritsida,” selgitas Mettik, lisades, et juurtele on oluline just niiskus.
Orhidee võib kasvada hõlpsalt ka puukoore tüki peal. “Kasutatakse hästi palju korgitamme korki. Esiteks on ta mõnusalt uurdeline, mille peale orhideel on võimalik oma juured ilusasti kinni kleepida. Esialgu tuleb teda traadi või millegi muuga natukene ka kinnitada. Kui ta seal kasvama hakkab, siis ta kleebib ennast ise kinni,” sõnas Mettik.
“Kindlasti on kõik, kellel on juhuslikult olnud aknalaua peal kuuking, näinud, kuidas ta ajab juured potist välja ja sageli isegi naabrite pottidesse. Kui on ümberistutamine, siis ta kleebib ennast vahel potiseinte külge kinni. Seda nad kipuvad tegema,” naeris Mettik.
Enne kui orhideesid ploki peale istutada, siis tuleks uurida, kus konkreetne liik looduses kasvab. “Kui võtta näiteks tilluke juveelorhidee, siis tema on selline tüüp, kes kasvab metsa all sambla sees ja teda ei ole mõtet oksa peale panna. Seal ta hakkama ei saa. Aga näiteks epidendrum, siis temal on juba näha potist pakse lihakaid juuri, millega ta ennast loomupoolest ploki peale kinni kleebib ja millega ennast kõrgel puutüvedel kasvatab. Neid võib puutüki peal kasvatada,” sõnas Mettik.
Parem on alustada väiksema taimega kui võtta potist välja juba täiskasvanum taim. Puukoore võib alguses asendada ka samblaga. “Turbasambla või sambla sees kasvab ta ka väga mõnuga,” lisas ta. Väiksemaid taimi või orhideekutsikaid võib otsida suuremate taimede pealt ja need koorele või samblale ümber tõsta.
“Laisale lillasõbrale see ikkagi ei sobi. See sobib lillesõbrale, kes kipub muidu üle kastma. Tema eest tuleb hoolitseda, käia kord nädalas vannis, lasta tunnikese liguneda ja teda ka kord päevas pritsida,” selgitas Mettik.
Kokkuvõttes võib öelda, et lillepotivabad orhideed on suurepärane võimalus lopsaka roheluse ja kaunite õite nautimiseks kodu interjööris. Olles väga vastupidavad ja lihtsasti hooldatavad taimed, on need ideaalsed valikud neile, kes soovivad oma eluruumi kaunistada ilma suurt vaeva nägemata. Õige keskkonna ja hooldusega võivad need kaunid lilled rõõmustada oma omanikke aastaid. Oluline on meeles pidada, et õige valgustus, õhuvool ja õige niisutamine on võtmetegurid nende taimede edukaks kasvatamiseks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus