Kui loomal on küljes omaniku info, saab väärkohtleja vastutusele võtta | Elu

Tere tulemast Eestisse! Siin riigis on loomade heaolu väga oluline teema ning viimastel aastatel on tehtud palju jõupingutusi selle tagamiseks. Üks oluline samm selles suunas on olnud loomade küljes omaniku info kandmine, mis võimaldab väärkohtlejatel vastutusele võtta. See süsteem on aidanud vähendada loomade kuritarvitamist ning tagada nende parem kaitse. Eestil on au olla eeskujuks teistele riikidele loomade heaolu valdkonnas ning me ootame teid avasüli meie kauni looduse ja loomade keskel!

Olukordi, kus loom visatakse tänavale, tuuakse öösel varjupaiga värava taha või seotakse puu külge, saab vältida, kui teha kiibi registreerimine kõikidele loomaomanikele kohustuslikuks, rääkis Anni Anete Mõisamaa “Vikerhommikus.”

“Looma võtmisele eelneb teatud protsess. Päris nii ei ole, et inimene astub varjupaika sisse ja kümme minutit hiljem läheb koeraga välja,” ütles Anni Anete Mõisamaa MTÜ-st Varjupaigad. “See ei ole taustauuring, vaid pigem eeltöö. Põhjalikku taustauuringut me inimesele teha ei saa, me ei saa minna inimesele koju. Meie protsess algab sooviavalduse esitamisest. Ankeedi järgi saame inimese kohta juba päris palju infot. Siis kutsume inimese varjupaika meiega kohtuma. Vestluse käigus peame hästi palju tunnetama, millise inimesega on tegu. Peame inimest usaldama.”

Mõisamaa sõnul väga palju õnneks Varjupaikade MTÜ-s nii pole juhtunud, et võetakse koer ja tuuakse ta siis hiljem tagasi. “Loomade tagastusprotsent jääb meil ühe-kahe protsendi juurde, mis tähendab maksimaalselt paarikümmet looma aastas,” ütles Mõisamaa. “Inimestel tuleb igasuguseid asju ette. Aga sel juhul me tõesti püüame inimest mõista ja oleme väga tänulikud, kui ikkagi meiega ühendust võetakse ja loom saab turvaliselt varjupaika tagasi. Sellist asja, et loom lausa tänavale visatakse, tuleb ette väga harva. Võib olla kaks-kolm juhust läbi aastate üldse tuleb meelde.”

Loomi ei saa varjupaikadest niisama võtta, vaid iga looma eest tuleb tasuda loovutustasu. “Meil on see koera puhul 75 eurot ja kassi puhul 35 eurot. Selle sees on kõik põhiprotseduurid, mis loomale tuleb teha. Vaktsiinid, kiibistamine ja steriliseerimine. Tagajärgede osas jäävad aga meie käed lühikeseks, me ei saa kedagi looma halva kohtlemise tõttu karistada. Aga me teeme alati avaldused vastavatesse ametkondadesse.”

“Varjupaigast koera võttes võib, aga ei pruugi, olla rohkem probleeme, kui kutsikat võttes,” ütles koerte koolitaja ja koeraterapeut Eliko Melb. ” Inimene, kes koera tahab võtta, peab arvestama, et see on vastutus. Kindlasti peab olema koera jaoks aega, oskused koeraga toime tulla ja kindlasti ka raha, et loomale pakkuda veterinaarabi ja head toitu. Varjupaigast võetud loomal võib olla terviseprobleeme, et inimesel oleks aega ja raha loomaga arsti juurde pöörduda.”

Melbi sõnul mõjub hülgamine igale koerale erinevalt. “Igal juhul põhjustab see loomale stressi. Võib tekkida üksindusahistus, koera on raske üksinda koju jätta. Koer hakkab närima, haukuma ja ulguma,” selgitas Melb. “Alati on kasu koerte treenimisest. Kasu on sellest, kui omanik on järjekindel ja rahulik.”

Koertekoolitaja arvas, et koerte hülgamise probleem võib olla meie tarbimisühiskonnas. “Inimesed on kaugenenud loodusest, ei ole enam nii palju autust loomade ja looduse vastu. Looma võetakse kui asja. Isegi Eesti seaduse järgi on loom ju asi. Ma võtangi looma kui asja, kui mul teda on vaja, siis ma kasutan teda ja kui enam vaja ei ole, siis ma vabanen temast.”

“Üks väga lihtne asi, mis aitaks loomade hülgamise probleemi lahendada, on kiibistamine ja kiibi andmete registreerimise kohustus,” selgitas Mõisamaa. “Sellest on kasu, et me saame loomad, kes on kodunt plehku pannud, omanikuga kiiremini kokku viia. Aga teine asi on see, et kui loomal on küljes omaniku info, siis võib olla loomade väärkohtlejad enne mõtlevad, kui nad looma hülgavad. Inimest on palju lihtsam vastutusele võtta. Aga praegu on nii, et tihtipeale leiame loomad kuskil posti külge seotuna või metsast. On olnud olukordi, kus kass on öösel transpordipuuriga toodud varjupaiga värava taha.”

Kokkuvõttes võib öelda, et loomaomaniku info kinnitamine lemmikloomade külge võib olla oluline samm nende väärkohtlemise ennetamisel ja vastutusele võtmisel. See võimaldab kiiremini tuvastada loomaomaniku ja uurida võimalikku väärkohtlemist. Samuti aitab see tagada loomade heaolu ja kaitsta nende õigusi. Oluline on propageerida selliseid meetmeid ja teha koostööd kohalike omavalitsuste ning loomakaitsjatega, et tagada lemmikloomade ohutus ja õnnelik elu. Loomade omaniku info kinnitamine võib anda võimaluse väärkohtlejatele vastutusele võtta ja luua turvalisem keskkond meie neljajalgsetele sõpradele.