Kubits: riik jagab kultuuris raha ebaõiglaselt | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kubits on värske teema, mis on tekitanud palju kõneainet siinse kultuurimaastikul. Paljud arvavad, et riik jagab kultuuris raha ebaõiglaselt ja see on tekitanud palju pingeid nii kunstnike kui ka kultuurivaldkonna toetajate vahel. See pole mitte ainult rahaline küsimus, vaid ka sügavam probleem, mis puudutab Eesti kultuuri tulevikku ja jätkusuutlikkust. Kas see on tõesti õiglane ja kas kõik kunstnikud saavad võrdseid võimalusi? Tule ja sukeldu selle teema sügavustesse, et paremini mõista Eesti kultuurielu ja selle väljakutseid.

Kui Eestis suudetaks rohkema erarahaga kultuuri toetada, saaksime vabama ühiskonna, oma meelsust vabamalt avaldavad loojad ning rohkem diskussiooni ja debatti, ütles Kultuuripartnerluse Sihtasutuse juht Meelis Kubits.

“Erasektori ja erarahastuse tulek kultuuri juurde laiemalt on oluline sellepärast, et ta vabastab kunstniku või looja riigi kaelarihma kandmisest,” ütles Kubits Vikerraadio saates “Kajalood”.

Ta leiab, et mitmesuguste toetuste jagamise komisjonid ja žüriid teevad otsuseid oma isiklikest või poliitilistest sümpaatiatest tulenevalt. Kubitsa hinnangul on Eesti teater maailmas toimuvale lahjalt reageerinud, eriti naaberriikidega võrreldes: “Tiit Ojasoo ja Eesti Draamateater on selles keskkonnas head näited, aga peale Vaba Lava keegi teravaid teemasid ühiskonnas väga ei tõstata. “Macbeth” on edulugu, aga väikesed erateatrid, kes diskussiooni veavad, nagu Vaba Lava, püsivad mõnigi kord elus laenude abil või oma isikliku vara müügist.”

Peamiselt klassikalist muusikat viljelevate solistide, kollektiivide ja festivalide toetamisega tegeleva Kubitsa sõnul ei kasutata teatrite puhul eraraha peaaegu üldse.

“See on halb, sest kui sa sõltud ainult riigist, siis sa muutud lakeilikuks, sa pead võimule meeldima, muidu raha ei anta. Aga kui sa kord võimule meeldima hakkad, siis me ei saa enam seda teatrit, milleks teater olema peab,” arutles Kubits.

Raha ei ole? Või siiski on?

“Müüt sellest, et Eesti kultuur on alarahastatud, on absoluutne vale,” põrutas Kubits ja selgitas: “Raha on väga-väga palju ja seda on paljudes kohtades, kus inimesed, kes on volitatud seda õiglaselt jagama, jagavad seda ebaõiglaselt või protsessi käigus n-ö söövad selle lihtsalt ära.”

Kolm nädalat enne täiemahulise sõja algust Ukrainas kirjutas Kubits viiele ministrile kirja tungiva ettepanekuga asutada erasektori ja valitsuse ühine kultuurifond, et tuua Ida-Virumaale rahvusvahelist koostööd.

Sõda tuli peale ja kui fondi hiljem Kubitsa abita teha üritati, siis, nagu ütleb mõtte algataja, et see raha lihtsalt söödi ära. “Ma näen, kuidas sadu tuhandeid eurosid on lennanud integratsiooni sildi all mingitesse väga imelikesse projektidesse. Vaba Lava nörritamine on strateegiline. Nad on julged poisid, annavad vahel intervjuusid, lugemisoskus on ministeeriumides ja komisjonides täiesti olemas…,” ütles Kubits, kes on seda meelt, et ega meist Narvas enam väga palju ei sõltu.

“Kui me ei ole kolmekümne aastaga sealseid küsimusi ära lahendanud, siis lähitulevikuski vaevalt,” ütles Kubits.

Nüüd loodab ta, et meie rong viimasel hetkel enne seina peatub või sein enne kokkupõrget laguneb. “Demokraatiad on praegu väga haavatavad, Eestis samamoodi,” lausus ta.

Lääne sanktsioonid ei mõju

Nädalavahetusel Rootsis suurel julgeolekukonverentsil ütles sealne tsiviilkaitse minister Karl-Oscar Bohlin, et Rootsi riik võidakse sõtta tõmmata. Selle sõnumi mõju hinnates leiab Kubits, et Eesti vajab praegu tõsist siseriiklikku debatti.

“Olles juba kakskümmend aastat NATO ja EL liige, oleme osanud end mängida samale taldrikule, kus on Ukraina. See ei pea nii olema! Eesti ei tohi jääda üksi, seda on meile räägitud kolmkümmend aastat. Aga OSCDs jäime üksi, dialoogis ROK-iga oleme üksi (Eesti, Läti ja Leedu olümpiakomiteed taunivad ROK-i otsust lubada Venemaa ja Valgevene passiga individuaalsed neutraalsed sportlased Pariisi olümpiale – toim.),” tõi kultuurivahendaja näiteid.

“Me oleme jälle “Balti riigid ja Poola”. Ja Ukraina. Miks me ei räägi Soomega? Miks pole näha suhtlust Saksamaaga,” imestas Kubits ja jätkas küsimist: “Miks Lääne sanktsioonid mõjuvad silmakirjalikult? Vene naftafirmade omanikud, kes olid sanktsioonide sihtmärk number üks, on kasvatanud oma vara 25-30 protsenti. Vene majandus kasvab, Eesti oma langeb.”

Kubits meenutas, kuidas me itsitasime, et Vene majandus pidavat kohe kokku kukkuma, et Vene lennukid kukuvad alla, sest juppe ei ole. “Nüüd selgub, et on küll. Ja kui endal ei ole, siis ostavad Põhja-Koreast juurde ja need toodavad kiiremini kui kogu Euroopa Liit,” nentis ta.

Kubitsa arvates on käes väikeste tegude aasta, mis tähendab, et väikeste tegudega saab aidata paljusid suuri inimesi. Ta ise käis eelmisel nädalavahetusel Venemaal ära keelatud Juri Ševtšuki kontserdil Bulgaarias, kellega ta sai kui vanad tuttavad omavahel rääkida ja mõtteid jagada. “Saime mõlemad kindlust juurde,” kinnitas Kubits.

Saade “Kajalood” on eetris laupäeviti kell 12.05, saadet juhib Kaja Kärner.

Kubits: riik jagab kultuuris raha ebaõiglaselt | Eesti

In conclusion, the issue of financial inequality in the cultural sphere is a complex and significant concern for Estonia. The Kubits report sheds light on the disparities in funding distribution, highlighting the need for more equitable allocation of resources within the cultural sector. It is imperative for the government and cultural institutions to address these discrepancies and work towards a fairer and more inclusive system that supports all facets of the arts and culture in Estonia. By addressing these issues, Estonia can ensure a thriving and diverse cultural landscape for all its citizens.