Korobeinik: pankadele tuleb kehtestada ajutine solidaarsusmaks | Majandus

Tere tulemast! Viimastel aastatel on Eesti majandus pidanud silmitsi seisma erinevate väljakutsetega. Üks neist väljakutsetest on olnud pangandussüsteemi jätkuvad probleemid. Selle probleemi lahendamiseks on tõstatatud idee kehtestada ajutine solidaarsusmaks pankadele. See ettepanek, mida tuntakse kui “Korobeinik”, on tekitanud palju vastasseisu ja diskussioone. Artikkel uurib, kuidas selline maks võiks aidata toetada Eesti majandust ja kuidas see võiks mõjutada pankade tegevust.

Eesti pangandussektorile tuleks tänavusest kuni 2027. aastani kehtestada ajutine solidaarsusmaks, et riigi trööstitut rahalist seisu leevendada, leiab riigikogu Keskfraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik.

Korobeinik andis kolmapäeval üle otsuse eelnõu ajutise solidaarsusmaksu kehtestamiseks. Tema sõnul on Eesti riigi rahaline seis nii trööstitu, et õpetajate palgatõusuks ei leita isegi 10 miljonit eurot ja suurtest taristuinvesteeringutest ega elektrivõrkude korrastamisest ei ole mõtet rääkidagi.

“Kui maksustada Eestis tegutsevate pankade aastased kasumid 50 protsendi ulatuses, saame korraga lahendada mitu probleemi,” ütles ta.

Korobeiniku hinnangul tuleb maksu küsida sealt, kus raha on ning täiesti vale on maksustada kaks aastat kestnud majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes tavainimesi.

“Pangandussektori tulud on suurenenud eelkõige euribori tõusu tulemusel. Näiteks Swedbank teenis mullu Eestis puhaskasumit 385 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem. Sarnast kasumi kasvu näeme ilmselt ka teiste pankade puhul, sektori kogukasum ületab prognoosi kohaselt miljardi euro piiri,” lausus riigikogu liige.

Korobeiniku sõnul ei avaldaks ajutine maks pankade laenude väljastamise või finantsteenuste pakkumise võimele märkimisväärset halba mõju. Ta märkis, et Eesti kliendid maksavad tunduvalt kõrgemat laenuintressi kui Skandinaavia kodanikud ja tagasimaksete distsipliin püsib kõrge hoolimata halvenenud majandusolukorrast.

“Eelmise aasta pankade majandusnäitajate põhjal saaksime riigieelarvesse täiendavalt 500 miljonit eurot. Seda saab kasutada sotsiaal- ja haridusprojektide, samuti infrastruktuuri ning keskkonnasäästlike algatuste rahastamiseks. Pangandussektor on üks väheseid, mis on suutnud keerulisel majandusperioodil suurendada oma kasumlikkust. Seetõttu on asjakohane, et nad annavad suurema panuse ühiskondlike hüvede rahastamisse, eriti ajal, mil paljud teised sektorid ja ühiskonna liikmed on raskustes,” ütles Korobeinik.

Kolmapäeval teatas Swedbank, et nende puhaskasum oli Eestis mullu 385 miljonit eurot ehk ligi kaks korda rohkem kui 2022. aastal.

Möödunud aasta septembris tegid sotsiaaldemokraadid koalitsioonipartneritele ettepaneku võtta kolme aasta jooksul pankadelt erimaksuga kokku 951 miljonit eurot. Peaminister Kaja Kallas ja Eesti 200 toonane juht Lauri Hussar ettepanekut ei toetanud ja leidsid, et pangamaks võib laenamise kallimaks muuta. 

Samal kuul sõlmis Kallas kommertspankadega kokkuleppe, millega pangad pääsesid pangamaksust. Vastutasuks soostusid pangad maksma 2023. aastal suuremas mahus dividende, mis toetaks riigieelarvet, kuna need maksustatakse tulumaksuga.

Otsus pälvis kriitikat muu hulgas Eesti Panga esindajatelt, sest 2024. aastal on tulumaksumäär kõrgem, mis tähendab, et pangad peavad sisuliselt vähem tulumaksu maksma.

Leedu kehtestas pangamaksu eelmise aasta mais ja sellega võetakse pankadelt solidaarsusmaksuna ära 60 protsenti netointressitulust, mis ületab vähemalt poole võrra viimase nelja aasta keskmist netointressitulu. Kui teise kvartali eest maksid pangad Leedus 56 miljonit eurot pangamaksu, siis kolmanda kvartali eest tehtud maksed ulatusid juba 102 miljoni euroni.

Leedu investeerib pangamaksu tulusid riigikaitsesse.

In conclusion, the proposed temporary solidarity tax on banks by Korobeinik is a controversial measure aimed at mitigating the economic impact of the COVID-19 pandemic. While some argue that it is a necessary step to ensure that banks contribute to the recovery efforts, others believe that it could have negative effects on the financial sector and investment climate in Estonia. It is important for the government to carefully consider the potential implications of such a tax and engage in thorough discussions with all stakeholders before making a decision. Ultimately, finding a balance between supporting economic recovery and maintaining a healthy financial environment is crucial for the future of Estonia’s economy.