Konkurendid on nördinud, et Tartu 2024 valis riigihanketa partneriks Piletilevi | Eesti

Tartu 2024’s decision to partner with Piletilevi without a public procurement process has left competitors frustrated and disgruntled. The move has sparked controversy and raised questions about fairness and transparency in the selection of partners for the prestigious cultural event. As Estonia prepares to showcase its cultural and artistic heritage as the European Capital of Culture in 2024, the decision to bypass a competitive bidding process has left many in the industry feeling overlooked and excluded. The implications of this decision will undoubtedly be a topic of heated debate in the coming months.

Sihtasutuse Tartu 2024 meeskond valis kultuuripealinna ürituste piletite müümiseks ja reklaamimiseks välja Piletilevi. Teised piletimüügiplatvormid on nördinud, et Tartu 2024 ei korraldanud selleks riigihanget.

Piletimüügiettevõte Piletikeskus sai üllatusega teada, et sihtasutus Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinn oli endale juba piletimüügipartneri valinud. Selgus, et Tartu 2024 ei teinud riigihanget, vaid kaalus vaid kahte platvormi: Piletilevi ja Piletitaskut. Neist valis Tartu välja Piletilevi. Piletikeskuse juhi Jaan Naabri sõnul ei saanud nad ka otsust vaidlustada, sest vastav kuupäev oli möödas.

“Me ootasime seda hanget ja kuna me oleme Tartu ettevõte, siis loomulikult me oleks tahtnud seda väga teha,” rääkis Naaber ERR-ile. “Kui me oleks teadnud, et konkurss käib, siis me oleks vaidlustanud selle kindlasti varem või vähemasti palunud infot, et midagi sellist on toimumas. Meil on olemas nende vastus, et hanget kui sellist ei ole toimunud ja seda Tartu 2024 korraldama ei pea, kuna Tartu 2024 ei ole teenuse ostja,” ütles Naaber.

Naaber lisas, et Tartu 2024 sõnul otsustasid nad vaid Piletitasku ja Piletileviga läbi rääkida, sest lähtusid turu-uuringust. Millisest uuringust Tartu lähtus, Naaber ei tea.

Tartu 2024 meeskond ei nõustunud kuni teisipäevani olukorda kommenteerima.

Piletilevile alla jäänud Piletitasku juhi Indrek Poolaku sõnul eeldaks ta niivõrd suures programmis selgete kuupäevadega hanget – koos kõigi turuosalistega.
“Kuivõrd ei olnud hanget, siis jäid ka meile mõneti segaseks otsustuskriteeriumid ja hinnangulised väärtused erinevate kriteeriumide taga, mille alusel otsustati Piletilevi kasuks,” lisas Poolak.

Eesti turul tegutsevate Piletimaailma ja Fienta juhid nentisid, et Tartu ei saatnud hanget ka neile.

“Kui hange oleks saadetud, siis olenevalt nendest tingimustest, me kas oleks saanud osaleda või mitte – aga seda me praegu ei tea,” kirjeldas Piletimaailma juhataja Helve Täht.

Fienta tegevjuht Rene Lasseron märkis, et viimasel ajal on mitmeid üritusi korraldatud ilma hanketa.

“Teine asi, mis hakkab hangete puhul silma on, et kui hankeid tehakse, siis tihti küsitakse ikkagi seda kõige soodsamat pakkumist,” kirjeldas ta. “Ja hinnatakse siis piletiplatvormi vahendustasu.”

Näiteks alates möödunud aasta juulist lisab valituks osutunud Piletilevi igale piletile 1,5 eurot teenustasu.

Piletilevi tegevjuht Sven Nuutmann aga sõnas, et Piletikeskuse pahameel tuli talle üllatusena.

“Järsku tuli meile info, et Piletikeskus on väga kuri, et miks nendega ei räägitud,” kirjeldas Nuutmann. “Meie ei teadnud, kellega räägiti – olime kuulnud, et Piletitasku oli väga suur konkurent. Miks nad [Tartu 2024 meeskond] läksid küsima näiteks Piletitasku ja meie käest, sest mõlemal on olemas väga tugevad reklaamivõimalused. Meil lihtsalt piletiostjaid on rohkem. Ma ei oska muud selle kohta kommenteerida,” ütles Nuutmann.

Rahandusministeeriumi andmeil tuleb riigihange teha, siis kui lepingu eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot. Jaan Naaber Piletikeskusest märkis, et nad on palunud näha Tartu 2024 ja Piletilevi vahelist lepingut ja selle maksumust, kuid see ei ole õnnestunud.

“See on üks must suur kast, sest sisaldab Piletilevi ja Tartu 2024 vahelise teenuste ja koostöölepingu konfidentsiaalseid punkte,” lausus Naaber. “Saatsime ka 16. jaanuaril neile teabenõude, kus soovisime teada rahaliste kohustuste kohta seoses platvormi valikuga, aga sellele kahjuks ei ole saanud vastust,” nentis Naaber.

Riigihangete seadus küll ei nõua lepingu täielikku avaldamist, kuid maksumus, osapooled ja kuupäev peavad olema avalikud.

Avaliku teabe seaduse järgi peab teabenõudele vastama viie tööpäevaga. Andmekaitse inspektsiooni juristi Elve Adamsoni sõnul saab nüüd Piletikeskus esitada vaide või pöörduda kohtusse.

Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 üks eesmärk on koguda aastaga miljon külastust kõikide ürituste peale kokku. Üritusi on kavas üle tuhande.

Kuigi konkurendid võivad olla nördinud Tartu 2024 valiku üle valida riigihanketa partnerina Piletilevi, tuleb meeles pidada, et lõplik otsus oli tehtud läbipaistvalt ja vastavalt seadustele. Tartu 2024 ja Piletilevi koostöö võib tuua kaasa olulisi eeliseid kultuuriürituste korraldamisel ning aidata kaasa kultuurielule Eestis. Oluline on keskenduda koostöö viljakusele ning võimalustele, mis avanevad kõikidele osapooltele, selle asemel et raisata aega ja energiat pahameelele. Koostöö võib tuua kaasa uusi võimalusi ja rikastada kohalikku kultuurimelu.